Illüürlased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2. aastatuhande lõpul eKr elasid Illüürias – antiikaegses piirkonnas Aadria mere idarannikul ligikaudu tänapäeva Albaania ja endise Jugoslaavia kohal.
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Appianuse järgi elasid illüürlased Makedooniast ja Traakiast ida pool Haooniast ja Tesprootiast (praegune Lääne-Kreeka) põhja pool, ulatudes idas ja põhjas Doonau jõe ja Pannooniani. Illüürial ei olnud siiski selgeid piire. Illüüria tüüpi esemeid on leitud ka Itaalia idarannikult.
Illüürlased ei moodustanud ühtset rahvast, vaid koosnesid paljudest iseseisvatest hõimudest, keda ühendas rassiline ja keeleline sugulus. Hõime valitsesid pealikud. Nende kultuurist, keelest ja päritolust räägivad antiikallikad vähe.
Illüürlased olid karjakasvatajad ja kaevandajad ning kauplesid nii omavahel kui ka naaberrahvastega. 4.-3. sajandini võtsid illüürlased ette rüüste- ja röövretki mõned hõimudest, liburnid ja ardiaid, olid tuntud ka mereröövlitena. Piraatlusel oli nende hõimude majanduses tähtis osa. Just mereröövimise tõttu olid illüürlased kreeklastele ja roomlastele pinnuks silmas. Pidevad rünnakud Itaaliast pärit laevadele tõidki lõpuks kaasa Illüüria vallutamise roomlaste poolt.