Immuunsüsteem
From Wikipedia, the free encyclopedia
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.[1][2]
See artikkel räägib inimese ja teiste loomade immuunsüsteemist; taimede kohta vaata artiklit Taimeimmuunsus |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Immuunreaktsioonid molekulaartasandil leiavad harilikult aset lümfisüsteemi elundites ja seetõttu nimetatakse neid kahte vahel ka lümfoid(-immuun)süsteemiks. Immuunsüsteemi funktsiooniks on ka antigeense homöostaasi tagamine. Immuunsüsteemi funktsioneerivateks rakkudeks on lümfotsüüdid.
Kaitsesüsteem on harilikult suunatud võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit:
- väljastpoolt organismi – näiteks mikroobid, viirused jm;
- organismi seest – hukkunud rakkude osised, kasvajarakud jm.
Immuunsüsteemi eesmärk on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekahjustusi. Ta kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid ja võõrained ning suudab ka hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteem on mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest koosnev keerukas võrgustik. Ta on immunoloogia keskne uurimisobjekt.
Immuunsüsteem on loomade kehalise puutumatuse seisukohalt väga oluline, sest praktiliselt kõiki organisme mõjutab pidevalt eluskeskkond ning mõned neist mõjudest on ohtlikud. Kui kehasse tungivad kahjulikud mikroorganismid, võib see põhjustada talitlushäireid ja haigusi. Tüüpilised haigustekitajad on bakterid, viirused ja seened ning üherakulised (näiteks ainuraksed, näiteks plasmoodiumid) ja hulkraksed parasiidid (näiteks paelussid).
Ka kehasisesed muutused võivad looma elu ohustada. Kui normaalsed keharakud aja jooksul minetavad oma terve talitluse, siis nad enamasti surevad ning nad tuleb lagundada (nekroos) või nad lagundavad end ise (apoptoos). Haiguslikel juhtudel võivad nad ka haiguslikult moonduda ning tuua kaasa vähi.
Kõigil loomadel on seetõttu kaitsefunktsioonid. Juba algelistel organismidel on kaasasündinud immuunvastus. See tekkis fülogeneesi väga varajases staadiumis ning on sest ajast säilinud suurelt jaolt muutumatul kujul. Selgroogsetel on peale selle kujunenud adaptiivne immuunkaitse, mis kaitseb neid haigustekitajate eest veel tõhusamalt.