Inimese papilloomiviirus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Inimese papilloomiviirus (inglise keeles human papillomavirus, lühend HPV) kuulub papilloomiviiruste sugukonda.
Tänapäevaks on koostatud rohkem kui saja inimese papilloomiviiruse tüübi genoomid ja PCR-andmete töötlemise tulemiks võib olla veel umbes 100 tüübi olemasolu tuvastamine.[1] Inimeste PV-d kuuluvad peamiselt 5 papillomiviiruste klassi: alfapapilloomiviirused, beetapapilloomiviirused, gammapapilloomiviirused, müüpapilloomiviirused ja nüüpapilloomiviirused.[2] Nagu kõik papilloomiviirused, on ka HPV-d suure koespetsiifilisusega, põhjustades viirusinfektsioone epidermises (naha papilloomiviirused) ja limaskestades (limaskestade papilloomiviirused). Nendesse gruppidesse kuuluvad tüübid jagunevad omakorda suure riskiga (inglise high-risk, 18 tüüpi) ja väikese riskiga HPV-deks vastavalt sellele, kas nad on seotud vähi tekkega või mitte.
Kõiki inimese papilloomiviiruse tüüpe, sh neid, mida seostatakse hea- ja pahaloomuliste kasvajatega, leidub inimestel sagedasti täiesti tervetel (mitte neoplastilistel) limaskestadel ja epidermisel. Seetõttu on teadlastel raskusi inimese papilloomiviiruse duaalse iseloomu otsese seostamisega vähktõvega, kuna üksnes vähestel viirusetüüpidel on kalduvus kujuneda hea- ja või pahaloomulisteks kasvajateks.[3]
Väikese riskiga HPV-sid peetakse epiteeli normaalse mikrofloora üheks osaks, tekitades healoomulisi epidermise kasvajaid (tavaliselt soolatüükaid) ja genitaalpiirkonna limaskesta vohandeid ehk kondüloome. Nende arenemist vähiks pole kirjeldatud ning immuunsüsteemi toimel kaovad nad mingi aja pärast. Väikese riskiga inimese papilloomiviirused on näiteks HPV-11 ja HPV-6b.
Suure riskiga tüübid on näiteks HPV-16, -18 (limaskestade papilloomiviirused) ja HPV-5, -8 (naha papilloomiviirused). Nende põhjustatud epiteelkoeinfektsioonid võivad edasi areneda pahaloomulisteks kasvajateks. Enamik düsplaasiatest siiski taandub. Nende areng vähkkasvajateks on seotud tavaliselt muude riskiteguritega, näiteks nõrgenenud immuunsüsteemi, suitsetamise või kauaaegse rasestumisvastaste tablettide kasutamisega.[4]