Ionosfäär
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50[1]–70[2] km kõrguselt ning ulatub 800[3]–1000[2][4] km kõrgusele.
Nimetus tuleb sellest, et erinevalt madalamatest atmosfäärikihtidest on ionosfäär Päikese lühilainelise kiirguse toimel osaliselt ioniseeritud, see tähendab sisaldab vabu elektrone ja ioone (plasmat). Kuigi laetud osakeste kontsentratsioon võrreldes neutraalsete osakeste kontsentratsiooniga on väike, mõjutab see siiski olulisel määral ionosfääri omadusi.
Ionosfäär eraldub ülejäänud atmosfäärist kõrgema plasmasisalduse alusel ja jaguneb plasma kontsentratsiooni erinevuste tõttu veel omakorda kihtideks. Ionosfäär paikneb termosfääri ning osaliselt eksosfääri ja mesosfääri alas. Ionosfääri kohal asub plasma- ehk protonosfäär, mis algab sealt, kus H+-ioonid (prootonid) hakkavad domineerima O+-ioonide üle, mis toimub vahemikus 800–2000 km, sõltuvalt plasma temperatuurist[4].
Ionosfäär on väga tähtis muu hulgas raadiolainete kauglevi seisukohast, sest teatud sagedusalade raadiolained (3–30 MHz[5]) peegelduvad sellelt tagasi maapinna poole, võimaldades seega raadiosidet tuhandete kilomeetrite kaugusele, mis muidu oleks võimatu.
Ionosfäär on dünaamiline ja muutuv nagu ilm.