For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Jõud.

Jõud

Allikas: Vikipeedia

Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jõud (täpsustus).

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju. Mehaanikas on jõud kehade vastastikuse mõju mõõduks. Jõud on vektoriaalne suurus, mis tähendab, et tal on

  1. moodul ehk arväärtus ehk suurus (tugevus, intensiivsus),
  2. suund
  3. rakenduspunkt.

Jõu mõjusirge (vanem nimetus jõu kandesirge) on sirge, mis läbib jõu rakenduspunkti ja sihilt ühtib jõu suunaga.

Newtoni teise seadus defineerib kehale mõjuva jõu võrdelisena keha massi ning kiirenduse korrutisega.

Jõu tähis füüsikalise suurusena on F, mis tuleneb ladina sõnast fortis ("tugev").

Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s².

Jõu projektsioon teljel

Jõu projektsioon teljel on skalaarne suurus, mis võrdub jõu algus- ja lõpp-punkti projektsioonide vahelise lõigu pikkusega, võetuna vastava märgiga. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek vektori alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks, kui see toimub teljega vastupidises suunas.

Jõusüsteem

Jõusüsteemiks nimetatakse staatikas kehale mõjuvate jõudude kogumit.[1] Jõusüsteeme jaotatakse:

  • Koonduv jõusüsteem – koonduvasse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.
  • Paralleeljõudude süsteem – paralleeljõudude süsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged on paralleelsed.
  • Üldine jõusüsteem – jõusüsteemi, mis pole ei koonduv jõusüsteem ega paralleeljõudude süsteem, nimetatakse üldiseks jõusüsteemiks.
  • Tasapinnaline jõusüsteem – tasapinnalisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged asuvad ühel ja samal tasandil.
  • Ruumiline jõusüsteem – ruumilisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged ei asu ühel ja samal tasandil.

Newtoni seadused

Next.svg Pikemalt artiklis Newtoni seadused

Jõu määramiseks saab kasutada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus () on samasuunaline ja tugevuselt võrdeline talle mõjuva jõuga , kus võrdeteguriks on keha mass ():

.

Kui kehale mõjub tundmatu jõud, siis tuleks eelnevalt leida keha (inertne) mass (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass). Selleks saab kasutada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis

,

mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte

Vaata ka

Viited

  1. Andrus Salupere (2006). "Staatika" (PDF). Vaadatud 2018. ((netiviide)): kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Jõud
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.