rahvakalendri tähtpäev From Wikipedia, the free encyclopedia
Jüripäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida peetakse 23. aprillil. See on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud püha Jüri mälestuspäev. Püha Jüri on lohetapjana peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle ning näitena kristliku kangelaslikkuse avaldumisest.[1]
Eestisse on püha Jüri kultus tulnud nii lääne kui ida poolt. Jüripäeva eriline tähtsus majanduselus ning ühiskondlikes suhetes hakkas välja kujunema maa alistamisega ristirüütlite poolt juba alates 13. sajandist. Jüripäeva kombestik sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Enne 1918. aastat oli jüripäev ehk maahingamispäev 3. mail (vkj).
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha, millega alustati kõiki suviseid töid-talitusi. Jüripäevast algasid suiliste tööaasta, päeviliste tööpäevad, mõisa teopäevad, rendimaksed jms. 19. sajandil oli jüripäev ühtlasi mõisaga teenistuslepingute lõpetamise ehk kolimise päev. Teenijad ja sulased said tööd jüripäevast mihklipäevani ja selle tõttu oli sel päeval kolimist küllaga. Pärisorjuse päevil võisid kolida ka talupojad, kellele mõis koha üles ütles.[2] Kolimine olenes mõnel määral siiski nädalapäevast: „õnnetutel“ päevadel, nagu esmaspäeval või reedel, ei peetud sobivaks elukohta vahetada, et mitte kaasa saada ebaõnne.[1]
Talurahvas järgis maagilisi kombeid, millega tagati pere tervis, talu edenemine ning tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tehti jürituld, kuhu ohverdati ning väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Põllutöödega alustati sümboolselt, oluline oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Üldiselt nende pühade ajal tööd ei tehtud.
See oli oluline päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni, et nad ei saaks koduloomi rünnata. Sel päeval jüritule tegemine tähendas ka hundi silmade põletamist. Metsloomi peletati ka mitmete maagiliste kommetega, näiteks aiateivaste ja muude esemete kokku sidumisega, mis sümboliseeris kiskja lõugade kinni jäämist. Huntide tõrjumiseks pöörati veel hundijälgi ümber ja suunati neid metsa poole, paugutati metsas püsse ja tehti kära huntide sümboolseks peletamiseks.[2]
Jüripäeva peeti mitmel pool eraldi naistepühana ja/või meestepühana. Kirde-Eestis oli jüripäev eriline naistepüha, mil tehti lüpsikute turrutamist. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Peo keskne osa oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Jüripäev oli Ida-Eestis ka meestepüha, mille käigus pühitseti karjased ametisse. Karjase puhul oli tegemist tähtsa isikuga – küla poolt valitud vanema ja kogemustega mehega, kes palgati karjaseks terve küla ühiskarja jaoks.
Karjane pidi oskama kasutada karja-, ussi- ja hundisõnu, samuti muid maagilisi kunste. Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see pidi püsima kogu suve. Nii sai tagada karjaõnne sügiseni. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine võis üle kanduda loomadele. Laudaläve alla asetati mõni rauast ese, et loomade jalad ei saaks vigastada, nad ise püsiksid terved ja oleksid kiskjate eest kaitstud.[2]
Tõhusaks inimeste ja loomade ravimiks oli jüripäeval (või jüripäeva eel) püütud rästik (samastati lohega), maamürkide ja väe kandja. Madu kuivatati ära, temast valmistati ussiviina või -õli, ka -tuhka, mida anti loomadele või inimestele haiguse puhul. Maagilist jõudu on omistatud maokestale või maotapmise kepile.
Kui teistel kevadistel tähtpäevadel püüti tugevust ja vastupidavust saavutada rauale (terasele) astumisega ning sealjuures nõiasõnade ütlemisega, siis jüripäeva kombestikus täidab sama eesmärki ka raudasja leidmine. Selle uskumuse populaarsus oli suur ning leitud hobuserauda peeti abivahendiks hea õnne ja edu saavutamisel (hea hobuseõnn, kalaõnn, karja- või põlluõnn, rahaõnn, ka abielu).[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.