From Wikipedia, the free encyclopedia
Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985–996. Ta oli 137. paavst.
Johannes XV | |
---|---|
Valitsemisaja algus | August 985 |
Valitsemisaja lõpp | Märts 996 |
Eelkäija | Johannes XIV |
Järeltulija | Gregorius V |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | Märts 996 |
Surmakoht | Rooma |
Johannes (Giovanni) oli sündinud Roomas ja ta oli Gallina Alba preestri Leo (Leone) poeg. Pärast teda on vaimulike poegadest paavstiks saanud vaid Johannes XVIII.
Johannes sai Benedictus VII ajal San Vitale kardinalpreestriks. Ta oli õpetatud vaimulik ja mitme teose autor.
Johannes XV valiti paavstiks pärast vastupaavst Bonifatius VII surma augustis 985 kuuria ametnike ja Crescenzi (Crescentii) suguvõsa poolt. Ta pühitseti ametisse 6. augusti ja 5. septembri vahelisel ajal.
Mitme krooniku (Marianus Scotus, Godefridus Viterbiensis) väitel valiti enne teda 985 augustis paavstiks kardinaldiakon Johannes, kes suri enne ametisse pühitsemist, kuid kes olevat valitsenud neli kuud, mistõttu mõnes varasemas paavstide loendis on hilisemat Johannest peetud ka Johannes XVI-ks.
Saksa-Rooma keisri Otto III ema Theophano külastas 989. aasta lõpus Roomat. Theophano suri 15. juunil 991 ja Roomas asus võimu teostama patriits Giovanni Crescenzi, kelle suhted paavstiga pingestusid sedavõrd, et Johannes XV põgenes suvel 995 Roomast Sutrisse.
Paavst saatis saadikud Otto III juurde, kellelt ta palus Rooma aadlike eest kaitset. Crescenzi pidas paremaks paavstiga ära leppida ja lubas tal Rooma tagasi pöörduda, kuid Otto III otsustas veebruaris 996 lahkuda Regensburgist ja minna Itaaliasse.
Johannes XV vahendas Inglise kuninga Æthelred II ja Normandia hertsogi Richard I tüli ning saavutas Trevi abti Leo abiga vaenupoolte vahel 1. märtsil 991 Roueni rahuleppe sõlmimise.
Kiievi suurvürst Vladimir Püha saatis 991 saadikud Rooma, paavst Johannes XV saatis omakorda Kiievisse kolm saadikut.
Poola vürst Mieszko I soovis 992 saada Johannes XV vasalliks, et leida kaitset Saksa ja Tšehhi valitsejate rünnakute vastu.
Saint-Basle de Verzy sinod tagandas 17. juunil 991 Prantsusmaa kuninga Hugues Capet' nõudel Reimsi peapiiskopi Arnouli, kelle asemele määrati Gerbert.
Hugues soovis, et Johannes XV tunnustaks Arnoul'i tagandamist, kuid paavst toetas Arnoul'i, mistõttu gallikaani piiskopid taunisid paavsti, et too sekkuvat nende siseasjadesse. Paavst kutsus osapooli 992 Rooma, et arutada tekkinud tüli, kuid gallikaani piiskopid pidasid Chelles'is sinodi, kus leidsid, et paavst on tühistanud mitmed kirikuisade otsused.
Johannes XV ei soostunud Arnoul'i tagandamisega ja 2. juunil 995 Mouzon'is peetud sinodil tunnustas paavsti legaat Santi Bonifacio e Alessio kloostri abt Leo Reimsi legitiimse peapiiskopina Arnoul'i.
Paavst kinnitas Noyoni piiskopkonna privileegid.
Johannes XV rajas 987 Amalfi peapiiskopkonna. Ta andis 994 palliumi Salerno peapiiskopile Grimoaldole.
Johanens XV kinnitas Hamburgi peapiiskopkonna privileegid.
Johanes XV lubas 989 Adalbertil (Vojtěch) ajutiselt taanduda Praha piiskopi ametist ja siirduda kloostrisse, kuid 993 saatis ta Tšehhisse tagasi.
Johannes XV kanoniseeris 31. jaanuaril 993 Augsburgi piiskopi Ulrichi. See oli esimene kaasaegne kanoniseerimisprotsess, mille paavst läbi viis.
Johanes XV kinnitas Pavia, Fulda, Trieri Sankt Maximuse, Konstanzi Gregoriuse, Lorschi Sankt Nazariuse, Břevnovi ja Sant Pere de Rodesi kloostrite privileegid.
Johannes XV määras 20 uut kardinali. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Gregorius V.
Johannes XV suri märtsis või aprillis 996 Roomas haiguse tagajärjel ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Eelnev Johannes XIV |
Rooma paavst 985–996 |
Järgnev Gregorius V |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.