For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Külmamailane.

Külmamailane

Allikas: Vikipeedia

Külmamailane
Külmamailane Niitväljal

Külmamailane Niitväljal
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Teelehelised Plantaginaceae
Perekond Mailane Veronica
Liik Külmamailane
Binaarne nimetus
Veronica chamaedrys
L.

Külmamailane (Veronica chamaedrys) on mailaseliste sugukonda mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime kutsutakse rahvakeeli ka nimetustega meestetruudus, vanapoisisilmavesi, maa-aluserohi ja jaanirohi.[1]

Botaaniline kirjeldus

Külmamailane võib kasvada 6–55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna lähedal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui ka tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.[2]

Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav risoom. Juurtel esineb mükoriisa.[2]

Taim paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.[2]

Kasvukohad

Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui ka -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.[2]

Keemiline koostis

Keemiliselt koostiselt sarnaneb ta väga hariliku mailasega, koosnedes iridoididest, flavonoididest, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest, steroididest, eeterlikest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest.[3]

Kasutamine

Mitmed külmamailase rahvapärased nimetused viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki C-vitamiini rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõnes mõttes isegi karjamaade umbrohuks.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 "Külmamailane".
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Külmamailane".
  3. Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.

Välislingid

{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Külmamailane
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.