cover image

Kahepaiksed

From Wikipedia, the free encyclopedia

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks. Seda võimaldasid kalade uimjäsemete muutumine aegamisi varvasjäsemeteks ja lõpusehingamise asendumine kopsuhingamisega. Amfiibide maale tulekuga hakkas eristuma kael, nahk muutus kuivemaks, ent säilitas siiski näärmeterikkuse, kadusid neuromastid, kujunes keskkõrv ja eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet.

Quick facts: Kahepaiksed, Taksonoomia, Riik, Hõimkond, Ala...
Kahepaiksed

värvalkonn Dendrobates tinctorius
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Kahepaiksed Amphibia
Close

Siiski on kahepaiksed suures osas kaladega sarnased loomad:

  • nad on kõigusoojased (poikilotermsed);
  • südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik;
  • nende erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel;
  • munarakud õhukese kestaga kaetud ja nende loodetel puuduvad lootekestad;
  • moondega areng.[1]

Kalade vastsed (maimud) sarnanevad vägagi kahepaiksete vastsetega (kullestega) järgmiste tunnuste poolest:

  • hingavad lõpustega;
  • jäsemed puuduvad;
  • mõlajas saba;
  • neuromastid e küljejooneelundid on olemas.

Zooloogia haru, mis uurib kahepaikseid, nimetatakse batrahholoogiaks.