Kali
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kali (Saaremaal kaljataar) on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook, mis on levinud Baltimaade, Vene, Ukraina, Poola ja Serbia köögis, mitmetes Kaukaasia ja Kesk-Aasia maades ning Vene köögi mõjul ka Hiina põhjapiirkondades nagu Xinjiang ja Harbin.
See artikkel on joogist; hindu jumalanna kohta vaata artiklit Kālī; laulja kohta vaata artiklit Kali (laulja); filipiinlaste võitluskunsti kohta vaata eskrima. |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2022) |
A. Le Coq-i õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul saab kaljaks nimetada vaid naturaalset linnastest kääritatud jooki. Noobi väitel oli Eesti 2011. aastal Baltimaadest ainus, kus puudus kalja juriidiline definitsioon.[1] A. Le Coqi kalja valmistatakse viimastel aastatel[millal?] Valgevenes.
Kalja on valmistatud tatrajahust, nisust, rukkist, rukkileivast või odrast, kuid seda võib valmistada mistahes kääritavast koostisosast. Sellel on loodusliku käärimisprotsessi tulemusena suhteliselt madal alkoholisisaldus (0,7–2,0%), kuid Venemaal on see klassifitseeritud alkoholivabaks joogiks. Mõned versioonid, eriti kaubanduslikud kaubamärgid, mis on mõnikord kunstlikult kääritatud, ei sisalda alkoholi.[2]
Kali on linnaseline, värskendav, õrnalt hapukas, kergelt kihisev ja tavaliselt merevaigukollane või kuldne. Kõige parem on seda serveerida kuuma ilmaga jahutatult ning lisaks võib seda maitsestada erinevate puuviljadega, nagu maasikad või vaarikad.[2]