Karl von Bülow

Karl Wilhelm Paul von Bülow (<a href="/et/24._aprill" title="24. aprill" class="wl">24. aprill</a> <a href="/et/1846" title="1846" class="wl">1846</a> – <a href="/et/31._august" title="31. august" class="wl">31. august</a> <a href="/et/1921" title="1921" class="wl">1921</a>) oli <a href="/et/Saksamaa" title="Saksamaa" class="wl">Saksamaa</a> sõjaväelane, teise armee juht <a href="/et/Esimene_maailmasõda" title="Esimene maailmasõda" class="wl">Esimese maailmasõja</a> alguses.

<figure class="mw-default-size mw-halign-right wiki-thumb"><a href="/et/Fail:Karl_von_Bülow.jpg" class="mw-file-description image media-thumb" data-hash="Fail:Karl_von_Bülow.jpg"><img loading="lazy" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Karl_von_B%C3%BClow.jpg/220px-Karl_von_B%C3%BClow.jpg" decoding="async" data-file-width="800" data-file-height="1267" data-file-type="bitmap" height="348" width="220" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Karl_von_B%C3%BClow.jpg/330px-Karl_von_B%C3%BClow.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Karl_von_B%C3%BClow.jpg/440px-Karl_von_B%C3%BClow.jpg 2x" alt="Karl_von_B%C3%BClow.jpg"></a><figcaption>Karl von Bülow</figcaption></figure>
Von Bülowi armee tungis sõja alguses Kesk-Belgiasse ning vallutas augusti lõpus Namuri kindluse ning lõi järgnevalt mitmes lahingus Prantsuse viiendat armeed. Samas tekkis Bülowil vastuolusid nii Saksa esimese armee juhi <a href="/et/Alexander_von_Kluck" title="Alexander von Kluck" class="wl">Alexander von Klucki</a>, kes arvas, et Bülow liigub edasi liialt aeglaselt, kui ka kolmanda armee ülema <a href="/et/Max_Klemens_von_Hausen" title="Max Klemens von Hausen" class="wl">Max Klemens von Hauseniga</a>, kes Bülowi enese arvates liialt aeglaselt liikus. Kui sakslased olid jõudnud <a href="/et/Pariis" title="Pariis" class="wl">Pariisi</a> lähistele, hakkas nii Bülowile kui ka Kluckile muret tegema tühik, mis jäi nende armeede vahele ning nõnda liikus Kluck otse lõunasse, selle asemel, et <a href="/et/Schlieffeni_plaan" title="Schlieffeni plaan" class="wl">Schlieffeni plaani</a> kohaselt mööduda Pariisist lääne suunas. Klucki armee venis liialt mööda rinnet välja ning järgnenud prantslaste vastupealetungis, mis sai tuntuks <a href="/et/Esimene_Marne'i_lahing" title="Esimene Marne'i lahing" class="mw-redirect wl">Marne'i lahingu</a> nime all, löödi sakslased tagasi. Bülow jäi teise armee juhatajaks kuni <a href="/et/1915" title="1915" class="wl">1915</a>. aastani, mil ta elas üle südameataki. Aastal <a href="/et/1916" title="1916" class="wl">1916</a> läks Bülow lõplikult erru. 

Karl von Bülow suri 1921. aastal Berliinis.

Karl Wilhelm Paul von Bülow oli Saksamaa sõjaväelane, teise armee juht Esimese maailmasõja alguses. Von Bülowi armee tungis sõja alguses Kesk-Belgiasse ning vallutas augusti lõpus Namuri kindluse ning lõi järgnevalt mitmes lahingus Prantsuse viiendat armeed. Samas tekkis Bülowil vastuolusid nii Saksa esimese armee juhi Alexander von Klucki, kes arvas, et Bülow liigub edasi liialt aeglaselt, kui ka kolmanda armee ülema Max Klemens von Hauseniga, kes Bülowi enese arvates liialt aeglaselt liikus. Kui sakslased olid jõudnud Pariisi lähistele, hakkas nii Bülowile kui ka Kluckile muret tegema tühik, mis jäi nende armeede vahele ning nõnda liikus Kluck otse lõunasse, selle asemel, et Schlieffeni plaani kohaselt mööduda Pariisist lääne suunas. Klucki armee venis liialt mööda rinnet välja ning järgnenud prantslaste vastupealetungis, mis sai tuntuks Marne'i lahingu nime all, löödi sakslased tagasi. Bülow jäi teise armee juhatajaks kuni 1915. aastani, mil ta elas üle südameataki. Aastal 1916 läks Bülow lõplikult erru.  Karl von Bülow suri 1921. aastal Berliinis. 