Tere tulemast Vikipeediasse, Lendtuffz! Andres 7. veebruar 2009, kell 20:00 (UTC)

Miks ei võiks iga mõiste kohta eraldi artikkel olla? Pikkade artiklite seest on neid paha otsida. Andres 7. veebruar 2009, kell 23:03 (UTC)

Oleneb artiklist, kui artikkel tõotab tulla üherealine, siis on minu arvates mõistlikum ümber suunata. Peadiagonaaliga ma seda kategin, kuna mu koostatud artikkel oli liialt lühike ent mõneti kontekstist välja rebitud. Ühendamine ruutmaatriksiga oli minu nägemist mööda selgem lahendus. Seda muidugi seniks, kuni midagi põhjalikumat välja ei pakuta.
Kuid nagu öeldud: oleneb artiklist.
Kavatsen siia lineaaralgebrast veidi pikemalt kirjutada ning mida põhjalikumaks minna, seda rohkem tükeldamine end õigustab. Seega, ehk saab kunagi ka iga mõiste kohta eraldi artikkel loodud, kui keegi minust just ette ei satu. Lendtuffz 8. veebruar 2009, kell 00:40 (UTC)33333
Saan aru.
Kui on vähegi lootust, et eraldi artikkel tuleb, siis on parem see kohe ette näha, sest muidu on pärast raske ümber teha. Kui artikkel on esialgu üherealine, pole sellest midagi.
Küsitavad on muidugi artikkel veerust ja reast. Aga vast oleks ikka parem, kui nad oleksid. Esiteks saab niiviisi paremini nende sõnade konkreetsed tähendused välja tuua. Teiseks saab seal mainida näiteks seda, kuidas maatriksi veergu või rida võib vaadelda maatriksina.
Aga näiteks transponeeritud maatriksi ja maatriksi transponeerimise kohta eraldi artikleid teha vaevalt on mõtet. Andres 8. veebruar 2009, kell 08:13 (UTC)

Sellele algebrale (algebralisele struktuurile) on raske pealkirja leida, sest universaalalgebraid nimetatakse ka sageli lihtsalt algebrateks ja nad on algebralised struktuurid. Andres 10. veebruar 2009, kell 20:25 (UTC)

Näiteks Lie algebrad. Mis need täpsemalt on? st kuidas neid liigitada. --Hardi 10. veebruar 2009, kell 20:28 (UTC)
"Algebrad" kõige üldisemas mõttes: en:Algebra (ring theory), tavalisemad "algebrad": en:Algebra over a field (nende hulka kuuluvad ka Lie algebrad (en:Lie algebra)), kõige tavalisemad "algebrad": en:Associative algebra. Andres 10. veebruar 2009, kell 21:01 (UTC)
Seega artikkel "algebra üle korpuse" oleks aksepteeritav? --Hardi 10. veebruar 2009, kell 21:02 (UTC)
Ma ei tea, see on rohkem nagu tingmärk, pigem žargoon kui termin. Aga siiski. Kui tähistada sõnaga "algebra" kõige üldisemat neist kolmest mõistest, siis "üle korpuse" annabki selle mõiste spetsiifika. Nii et küllap vist. Andres 10. veebruar 2009, kell 21:23 (UTC)

Tere, Lendtuffz! Tuletan uuesti meelde, et palun ära suuna ümber olematutele lehekülgedele ega ka mitte sellistele lehtedele, mis on juba ise suunamisleheküljed. --Epp 11. veebruar 2009, kell 00:49 (UTC)

Suunamislehekülgedele suunamine peaks siiski lubatud olema. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 00:57 (UTC)
Miks küll peaks? Vaata korraks, mis juhtub, kui lähed lehele seminorm. --Epp 11. veebruar 2009, kell 01:00 (UTC)
On selles midagi halba? Nii saab vähemalt mõistetevahelise struktuuri paika panna. See on ju parem, kui mitte midagi. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 01:02 (UTC)
No minu meelest ei ole see parem, vaid loob ainult segadust. Meenutab seda koolipeldiku mängu, tead küll, "vaata vasakule... vaata paremale..."--Epp 11. veebruar 2009, kell 01:14 (UTC)
- Päris hulga ja mitmeetapilisi suunamisi oled korraldanud. Tee need kõik korda nüüd ja ära jäta seda teiste kaela.--WooteleF 11. veebruar 2009, kell 01:23 (UTC)
Hm. Need lingid töötavad korralikult. Seega pole probleemi.
Astmeline suunamine on tehtud arvestades võimalust, et mingil hetkel artikkel norm peaks tekkima. Selline viitamine on loomulik. Teiste kaela ei jäta ma midagi. Palun seda mitte muuta. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 02:47 (UTC)
Vikipeedia peab olema kasutuskõlblik ka siis, kui asjad on pooleli. Miks Sa väidad, et mitmekordne suunamine on loomulik? Minu meelest on ebaloomulik ka see, kui asju suunatakse ringiga iseendale tagasi või artiklitesse, kus neid ei defineerita. Kõiki suunamisi saab teha siis, kui neid vaja läheb. Üldise ülesehituse võid ju oma kasutajalehele mingi puu kujul paika panna, kui tahad. Need topeltümbersuunamised peab varem või hiljem keegi korda tegema; ja nagu võib-olla oled märganud, meid ei ole siin just liiga palju. --Epp 11. veebruar 2009, kell 03:07 (UTC)
Miks arvad, et see loomulik või kasutajasõbralik pole? Neid ümbersuunamisi poleks vaja ka ümber teha. Suunamist artiklitesse, kus vastavaid mõisteid ei defineerita, ma ilmselt teinud pole. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 03:21 (UTC)
No näiteks artiklis Normeeritud ruum on lingitud norm (vahetult enne sisukorda), mis toob ümbersuunamise kaudu samasse artiklisse tagasi. Lugeja ei tarvitse sealt midagi üles leida. --Epp 11. veebruar 2009, kell 03:45 (UTC)
Parandatud. Väldin edasipidi viiteid iseeendale. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 12:06 (UTC)
Nende ümbersuunamistega on sul tõesti paras segadus. Ümbersuunamine peab olema põhiartiklile. Näiteks poolnorm (hetkel ei viita siia midagi) on ümbersuunatud Norm (matemaatika) aga põhiartikkel on hoopis normeeritud ruum. Enne tee selgeks, mis saab põhiartikli nimeks ja alles siis hakka tegema erinevaid ümbersuunamisi. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 13:06 (UTC)
Mida arvad sellest, kui see teema kusagil eraldi ette võtta ja ümbersuunamise, artilkite liitmise ja eraldamise kohta reeglid koostada, millest edaspidi lähtuda saaks? --Hardi 11. veebruar 2009, kell 19:08 (UTC)
Minu meelest ei saa sääraseid artikleid koostada, millest ilma mõtlemata lähtuda saaks. Andres 11. veebruar 2009, kell 19:14 (UTC)
Mina nii ei arva. Üldised alused saab sellegipoolest paika panna. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 19:16 (UTC)
Tõsta siis teema üldises arutelus üles. Andres 11. veebruar 2009, kell 20:42 (UTC)
Ma näen probleemi selles, et reeglid ei saa kõike ette näha, pärast aga võidakse reeglitele viidates rumalusi teha. Andres 11. veebruar 2009, kell 20:43 (UTC)
See pole just kuigi konstruktiivne lähenemine. Pealegi võib rumalusi teha ka reeglite abita. Reeglid on üldjuhul rumaluste vältimiseks ja nii tuleb need ka sõnastada. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 23:18 (UTC)
Noh, kui reeglitesse pannakse ainult hädavajalik, siis küll. Andres 11. veebruar 2009, kell 23:34 (UTC)
Ei saanud aru. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 23:43 (UTC)
Sellised asjad, mis on vaieldamatud, kuid mida uustulnukad ei tea, näiteks et olematutele artiklitele ei viidata. Kui on juba sellised asjad, mis vaidlusi tekitavad, siis võidakse mingi kompromislik sõnastus leida, aga uute juhtumite puhul ilmneb, et seda ikkagi ei peeta sobivaks. Minu meelest tuleks reeglitesse panna kirja see, milles ollakse ühel meelel, mitte kasutada reeglite sõnastamist vaidluste lahendamise viisina. Andres 11. veebruar 2009, kell 23:59 (UTC)
Pole nõus. Vaiduste lahendamisel lähtutakse üldistest alustest, mida nimetatakse reegliteks.
Nagu öeldud. Lähenemine, et reegleid koostada pole võimalik, pole kuigi konstruktiivne. Neid tuleb kusagilt otsast koostama hakata ent küll need aja jooksul paika loksuvad. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:19 (UTC)
Minu meelest on nii, et reeglid tulebki kirja panna siis, kui nad on paika loksunud konkreetsete juhtumite arutelu põhjal. Arutada ainult kujuteldavaid juhtumeid on viljatu. Andres 12. veebruar 2009, kell 00:37 (UTC)
Andres, pikalt sa siin juba tegutsenud oled? --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:46 (UTC)
Ligi kuus aastat. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:17 (UTC)
Igatahes, minu probleemid on konkreetsed ent pakkusin välja ka paar normi, mille najal neid probleeme käsitled võiks. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:48 (UTC)
Me ju arutasimegi konkreetseid probleeme, ja ka üldiste normide arutelu oli minu meelest mõistlik, sest me ei püüdnud norme liiga detailseks teha. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:17 (UTC)
Neid probleeme, mille peale alguses ei tule, saab hiljem juurde lisada. Muusikute projektis lisan õpetusi probleemide korral, et hiljem neid vältida. Meie vikis selleteemalised õpetused puuduvad ja kunagi peab nendega algust tegema. Toetan Hardi ettevõtmist. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 20:49 (UTC)
Toetan Hardi ettevõtmist. Reeglid on vajalikud. Mul isiklikult on nendest "erijuhtumite aruteludest" kõrini, sest minu arvates peaks ka need (st. artiklid, mille üle arutelu käib) alluma teatavatele reeglitel. Iga kord aga aina uuest neidsamu reegleid konstrueerima hakata ja kuulata juttu, et "jäikade reeglite paikapanek on kasutu" vms. on kaheldava kasuteguriga ettevõtmine. Mul jäigi hiljuti miski arutelu pooleli sellel teemal. Peaks jätkama, sest reegleid on tarvis, et vältida pidevaid "reeglite väljakujundamise arutelusid" ja muuta siinne Vikipeedia ka reaalselt entsüklopeedialaadsemaks (mitte kohaks, kuhu kõik võivad kirjutada kõigil teemadel, mis neile vähegi huvi pakuvad sõltumata mingist entsüklopeedilisest väärtusest vms.). Ivo 12. veebruar 2009, kell 00:50 (UTC)
Tänan toetuse eest. Ka mina ei jõua iga artikli(hakatise) juures ikka uuesti ja uuesti samadel teemadel filosofeerima hakata. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:11 (UTC)
Reegleid ei saa ju kehtestada ilma laia konsensuseta. Kui me ei jõua erijuhtudes kokkuleppele, kuidas me siis reeglites kokkuleppele võiksime jõuda? Minu meelest ei ole muud teha kui oodata konsensuse kujunemist, kuigi see on vaevaline. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:17 (UTC)
Ära filosofeeri, tegutse. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:21 (UTC)
Mida ma peaksin Sinu meelest tegema? Andres 12. veebruar 2009, kell 01:30 (UTC)
Hardi, mina soovitan, et vaata natuke ringi ja kohane. Loe vanu arutelusid. Lase teistel Vikipeediat teha, st tegutseda, nagu ise soovitad. Ja selline hoiak, et "mina olen kõige targem" minu meelest ei kõlba. --Epp 12. veebruar 2009, kell 01:33 (UTC)
Räägime palun konkreetsetest asjadest. Kaitsen oma seisukohti, ega pea end kellestki targemaks. Kui ma kellelgi vikipeedia tegemisi seganud olen, siis vabandan, see polnud tahtlik. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:44 (UTC)
Sorry, kui üle reageerisin. Aga paratamatult olen Sinu kõnepruuki algusest peale kuidagi nii tõlgendanud, et selline mulje on tekkinud. Panin oma arvamuse reeglite kohta kirja. Ega kavatse rohkem sellele aega kulutada. --Epp 12. veebruar 2009, kell 01:54 (UTC)
See olekski normaalne. Kes soovib, ütleb oma arvamuse, ent tehakse vastavad muudatused. Kui üksmeelelt ei saavutata võib kasvõi hääletada. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 02:03 (UTC)
Minu meelest on loomulik, et inimesed kaitsevad oma seisukohta asjades, mida nad tähtsaks peavad. Andres 12. veebruar 2009, kell 02:10 (UTC)
Milles veendunud olen on, et (mingisugustegi) reeglite olemasolu on alati parem kui igasuguste reeglite puudumine. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:52 (UTC)

Kui ainult paned või muudad kategooriaid, siis palun märgi muudatus pisimuudatuseks. Andres 13. märts 2009, kell 18:55 (UTC)

Oops something went wrong: