Kaunvili
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kaunviljad on liblikõielised köögiviljad, mille söödav osa on kaun või kaunas olevad seemned.
Kaunviljade hulka kuuluvad näiteks hernes, kikerhernes, suhkruhernes, lääts, põlduba, sojauba, aeduba, mungvigna, okra (ehk söödav muskushibisk), guaarauba, lobauba, kaheõieline hobukaun.
Enamik kaunvilju kasvab üheaastaste põõsaste, kääbustaimede või hiidsortidena (mõned neist on üle 2 meetri kõrged). Enamik kaunvilju eelistab sooja kliimat, erandiks on hernes ja uba, mis taluvad ka madalaid temperatuure. Kaunad on liikidel keskmiselt 8–20 cm pikkused, neis on 4–12 neerukujulist seemet. Seemned erinevad suuruselt ja värvilt – rohelisest pruuni, musta, punase, kollase ja valgeni.
Kaunvilju süüakse nii tervelt kui ka püreestatult kas külmalt või soojalt. Neist saab jahvatada jahu, vilju võib röstida, kääritada ja idandada.
Paljusid kaunviljaliike tunti juba eelajaloolisel ajal. Varaseimad leiud pärinevad Lähis-Idast, seal on ka läätse ja herne kodumaa. Antiik-Kreekas ja Roomas peeti kaunvilju "vaese mehe toiduks". Keskajal söödi kaunvilju palju Euroopa põhjaosas, kus teraviljasaagid kliima tõttu sageli ikaldusid. Tänapäeval on kaunviljad aukohal iseäranis Põhja-Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia köögis.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
