Keskkonnamõju hindamine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Keskkonnamõju hindamine (lühendatult KMH) on kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik[1]. Keskkonnamõju hindamise erijuht on keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Eesti Keskkonnamõju seadus (praeguse nimega "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus") kehtib alates 1. jaanuarist 2001. Uue "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse" võttis Eesti valitsus vastu 3. aprillil 2005. Seaduse järgi on KMH vajalik, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Arendustegevusega kaasneva elusloodusele tekitatava mõju hindamiseks vajalike õiguslike ja rakenduslike meetmete võtmist sätestab ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille allkirjastas Eesti Vabariigi valitsus 1994. aastal.[2]
Keskkonnamõju hindamise oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides.[2]