Tasaareng
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tasaareng (inglise degrowth, de-growth, sustainable de-growth, prantsuse keeles décroissance) on teooria, mis kujutab endast kõige kaugemale minevat alternatiivi majanduskasvu paradigmale. Tasaarengu all mõeldakse riikide majanduste ümberstruktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad. See tähendab ka ressursikasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2024) |
Tasaareng rõhutab vajadust piirata ülemaailmset tarbimist ja tootmist ning propageerib sotsiaalselt õiglast ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ühiskonnakorraldust, milles arengut hinnatakse mitte SKP kasvu, vaid inimliku heaolu näitajatega. Säärane imperatiiv väärtustab isiksuslikku arengut, ühistulist ettevõtlust, kooperativismi, detsentraliseeritud valitsuskorraldust, subsidiaarsust ja kogukondlikkust.[1][2]
Tasaareng on nii poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne liikumine kui ka teooriate kogum, mis kritiseerib majanduskasvu paradigmat.[3] See põhineb ideedel erinevatest teadusharudest nagu ökonoomika, poliitiline ökoloogia ja keskkonnaõiglus, mis toovad tähelepanu sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kahjule, mida põhjustab lõputu kasvu tagaajamine ja läänelik arengumudel.[4]
Tasaareng kritiseerib kapitalistlikku süsteemi, mis jahib majanduskasvu ükskõik mis hinnaga, hävitades selle käigus keskkonda ja ekspluateerides inimesi.[5] Liikumise uurijad ja aktivistid pooldavad ühiskonnakorraldust, mis seab esikohale sotsiaalse ja ökoloogilise heaolu, mitte korporatsioonide kasumid ning üleliigse tootmise ja tarbimise.[5] Tasaareng tähendab ühiskondade muutmist nii, et keskkonnaõiglus ja hea elu on tagatud kõikidele, püsides planetaarsete piiride sees.[5] Liikumise kolme peamist eesmärki on defineeritud järgmiselt: vähendada inimkonna mõju keskkonnale, jaotada jõukus ja sissetulekud ümber riikide sees ja vahel ning edendada üleminekut materialistlikult ühiskonnalt osalusühiskonnani.[6]
Tasaareng on soovitatav alternatiiv jätkusuutlikule arengule, sest majanduskasvu jätkumine toob kaasa Maa looduse pöördumatu hävitamise.[7] Kahanemise imperatiiv sündis tagajärgedest, mille on tekitanud tarbimisühiskond, kapitalistlik majandusmudel ja arusaam, et inimene on looduse valitseja, kes võib sellest võtta, mida tahab ja nii palju, kui tal parajasti vaja on.[8] Teadlased, kes on uurinud nimetatud tegurite mõju inimkonna ja majanduse arengutele on jõudnud järeldusele, et inimkond on kaotanud jätkusuutliku arengu võimaluse ja algamas on taandareng. Nad on leidnud, et juba alanud protsesside aeglustamiseks tuleks:[9]
- vähendada inimtegevuse keskkonnamõju;
- alustada intensiivset tulu ja rikkuse ümberjagamist nii riikide sees kui ka nende vahel;
- edendada üleminekut materialistlikelt väärtustelt vaimsetele väärtustele.