Kirdeväil
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kirdeväil ehk Põhja-meretee (vene keeles Северный морской путь ehk Севморпуть) on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. Nimi tähistab väljumist Atlandi ookeanist selle kirdeosas.
Kirdeväil kulgeb läbi Põhja-Jäämere (Barentsi, Kara, Laptevite, Ida-Siberi ja Tšuktši mere) ning Vaikse ookeani (Beringi ja Ohhoota mere).
Kirdeväil on piiratud Novaja Zemlja väinade ja Želanije neeme (Novaja Zemlja põhjatipp) meridiaaniga läänest ning Beringi väinas paralleeli 66°N ja meridiaaniga 168°58'37W idast.
Kirdeväila alternatiiviks on mereteed Suessi või Panama kanali kaudu. Kirdeväila pikkus Kara Väravast Providenija laheni, mis asub Beringi väinast pisut lõunas, on umbes 5600 km. Kaugus Peterburist Vladivostokini Kirdeväila kaudu on üle 14 000 km (Suessi kanali kaudu üle 23 000 km).
Kirdeväila kaudu teenindatakse Arktika ja Siberi suurimate jõgede sadamaid (kütuse, seadmete ja toiduvarude sissevedu ning puidu ja teiste loodusvarade väljavedu).
Ehkki väila lääneosa hoiab jäävabana Põhja-Atlandi hoovus, ei pruugi idaosa igal aastal jääkattest vabanedagi. Navigatsiooniperiood on lühike. Peamine takistus laevade liikumisele on jääkate. Kaasaegsed jäälõhkujad võimaldavad tänapäeval aastaringset laevasõitu.