Kodanikuühiskond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kodanikuühiskond (inglise keeles civil society) on ühiskond, mille aluseks on vabadust nautivad kodanikud, kes on haritud ja laia silmaringiga, vaimselt ja materiaalselt sõltumatud, isiksusliku arengutaseme saavutanud inimesed, kes mõistavad põhjuse-tagajärje seost ning oskavad hinnata langetatava otsuse hilisemaid mõjusid, tahavad osaleda oma elukeskkonna (avaliku ruumi) kujundamisel ning on valmis kandma vastutust.
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2021) |
Kodanikuühiskond muutub toimivaks alles siis, kui selle liikmed on algatusvõimelised ja vastastikku(!)
- sallivad üksteise suhtes sõltumata nende soost, rassist, keelest, maailmavaatest või poliitilisest veendumusest,
- suutelised üksteist ära kuulama,
- valmis mõistma protsessis osalejate isiklikke vajadusi, huve ja eesmärke,
- vastastikku piirama oma taotlusi nii, et kõik kaotavad, kuid nii vähe, et see ei ole valus,
- ning langetama otsuseid, rakendades selleks demokraatlikku hääletusprotsessi.
Kodanikuühiskond toimib, kui nii inimeste endi kui ka valitsusvõimu teostavate institutsioonide suhtes valitseb usaldus. Kuid usaldus tekib ja see püsib vaid siis, kui inimeste toimetulekut ja avalikku ruumi kujundavate otsuste langetamise protsess ning tulude/varade liikumine on täiesti läbipaistvad.
Kodanikuühiskonna institutsioonid on:
- kodanikualgatusel põhinevad valitsusvälised organisatsioonid, mis taotlevad ühiskondlikke muutusi (ingl Non-Governmental Organisations, NGO);
- maailmavaatel põhinevad erakonnad ja parteid;
- ühistud ja partnerluse põhimõttel tegutsevad äriühingud;
- isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid);
- mittetulunduslikud organisatsioonid (MTÜ), korteriühistud, haridusseltsid jne.
Kodanikuühiskonna tunnuseks on inimeste aktiivne osalemine poliitikas, kusjuures see võib toimuda nii rahumeelsetes aruteludes (seadusandlik initsiatiiv rahvaalgatuse vormis, arvamusfestival jms) kui ka rahulolematust väljendavates massiüritustes (petitsioon, streik ja meeleavaldus).[1]