Kommutaator (elektrimasin)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kommutaator on mõningate elektrimasinate mehaaniline voolumuundur, mis paikneb masina võllil ja on ühendatud rootori (ankru) külge. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud vasklestadest ‒ lamellidest, mis on ühendatud ankrumähise poolide otstega. Lamellid koos neid isoleerivate liistakutega moodustavad silindri, mille välispinnal libisevad vooluvõtuharjad; need ühendavad ankru mähised välisahelaga.
See artikkel räägib kommutaatorist kui elektrimasina osast; Kommuteerimisseadise kohta vaata artiklit Kommutaator. Elektrimasinate kohta, milles on sisseehitatud kommutaator, vaata Kommutaatormasin |
Esimesena võttis alalisvoolumootori kommutaatori kasutusele 1832. aastal André-Marie Ampère.
- Mänguasjades kasutatava mikromootori rootor koos viiesegmendise kommutaatoriga, mille läbimõõt on alla 2 mm.
- Kommutaatori grafiitharjad
- Veomootori kommutaator koos harjahoidjaga; vasklamellide vahel on näha isolatsiooniribad. Igal harjal on küljes painduv kiudjuhe.