For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Kondensatsioon.

Kondensatsioon

Allikas: Vikipeedia

Disambig gray.svg  See artikkel räägib agregaatoleku muutumisest; kondensatsiooniks võidakse nimetada ka kondensatsioonireaktsiooni

Faasisiirete skeem
Faasisiirete skeem

Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine[1]) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine[2])[1][3].

Mõne allika järgi on kondensatsioon üleminek ainult gaasilisest olekust vedelasse olekusse[4]. Ka ingliskeelses kirjanduses kasutatakse mõistet sublimation selles tähenduses, kusjuures gaasilisest tahkesse minekut tähendab tähistab termin deposition). EE kasutab gaasilisest olekust vedelasse mineku korral terminit "veeldumine", sealjuures mõiste "veeldamine" all mõeldakse gaasilise aine muutmist vedelaks, mitte muutumist (veeldumine). Erinevus on selles, et veeldumine on iseeneslik, veeldamine inimese korraldatud ja juhitud protsess.

Kondensatsioon on võimalik ainult kriitilisest temperatuurist madalamal temperatuuril. Kriitilisest temperatuurist madalamal ja kolmikpunktile vastavast temperatuurist kõrgemal temperatuuril kondenseerub aine vedelasse olekusse ning selle pöördprotsess on aurustumine või keemine. Kolmikpunktile vastavast temperatuurist madalamal temperatuuril kondenseerub aine kristalsesse ehk tahkesse olekusse ja selle pöördprotsess on sublimatsioon. Kondenseerumisega kaasneb aurustumissoojuse või sublimatsioonisoojuse eraldumine.[3]

Tasakaaluliseks kondensatsiooniks on vajalik juba kondenseerunud faasi või kondensatsioonituumade olemasolu. Kondensatsioonituumadeks on tavaliselt kas tolmu osakesed või ioonid.[3]

Vee kondenseerumisel atmosfääris tekivad vihmapiisad ja lumehelbed, samuti pilved, udu, kaste ja härmatis.[3]

Auru kondenseerumist tahke keha, näiteks toru pinnale kasutatakse soojusvahetites. See oleneb suurel määral pinna märgumisest kondensaadi ehk kondenseerunud vedelikuga. Mittemärguvale pinnale jääb vedelik tilkadena ja seda nimetatakse tilkkondensaadiks. Täieliku märgumise korral valgub vedelik üle kogu pinna ja seda nimetatakse kelmekondensaadiks.[3]

Fraktsioneeriv kondenseerimine on meetod, mida kasutatakse gaasisegude lahutamisel fraktsioonideks või puhasteks komponentideks. See meetod põhineb asjaolul, et gaasisegu jahtumisel kondenseeruvad esimesena need komponendid, mis keevad kõrgel temperatuuril, ja seetõttu rikastub jääk madalal temperatuuril keevate komponentidega.[3]

Soojusvahetit, milles aur veeldub või tahkestub, nimetatakse kondensaatoriks. Kondensatsiooniturbiin on niisugune auruturbiin, mille töötsükkel lõpeb auru kondenseerumisega. Kondensatsiooniagregaat on niisugune seadmestik, mis koosneb kondensaatorist ning selle tööks vajalikest pumpadest, torustikest, armatuurist ning reguleerimis- ja mõõteseadmetest. Kõige suuremad kondensatsiooniagregaadid teenindavad soojuselektrijaamade auruturbiine. Kondensatsioonielektrijaam on auruturbiinidega soojuselektrijaam, mis toodab ainult elektrienergiat.[3]

Praktikas on kõige sagedamini ette tulev kondenseerumisnähtus vee kondenseerumine. Sel põhjusel on hakatud kondensatsiooniks nimetama ka kondensatsioonireaktsiooni. See on kahe või enama suhteliselt keerulise ehitusega molekuli liitumist, mille käigus eraldub vee molekul. Tüüpiline näide kondensatsioonireaktsioonist on esterifikatsioon.[3]

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia 4. köide, 1989
  2. E. Pärtel. Füüsika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus 2010
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Tehnikaleksikon, lk 218
  4. Keskkonnasõnaraamat 2004 (vaadatud 18.03.2012)
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Kondensatsioon
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.