Kontiinumi hüpotees
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kontiinumi hüpotees ehk kontiinuumi hüpotees ehk kontiinumhüpotees ehk kontiinuumhüpotees (inglise keeles continuum hypothesis, lühend CH) on hulgateoorias väide "ei eksisteeri hulka, mille võimsus oleks suurem kui täisarvude hulga võimsus ja väiksem kui reaalarvude hulga võimsus".
Selle väite sõnastas esimest korda Georg Cantor hüpoteesina 1878. Kontiinumi hüpoteesi tõesuse või vääruse tõestamine oli üks 23 Hilberti probleemist, mille ta sõnastas 1900. aastal. Kurt Gödeli tulemus aastast 1940 ning Paul Coheni tulemus aastast 1963 näitavad, et Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika (ZFC) alusel ei tõestada ei kontiinumi hüpoteesi väärust ega tõesust, juhul kui see aksiomaatika on kooskõlaline.
Väite nimetus tuleb reaalsirge nimetusest "kontiinum".