Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas. Kvantarvu eripäraks on tema diskreetsus. See tähendab, et iga järgmine kvantarvu väärtus erineb eelmisest kindla suuruse ehk kvandi võrra. Näiteks kvantarv spinni kvant on ½ ja tema väärtused võivad olla näiteks (–1, –½, 0, ½, 1, 1½ jne). Küll aga ei saa spinni väärtus olla näiteks 2,753.

Kui uuritav süsteem koosneb alamosadest, siis on kogu süsteemi kvantarv tema alamosade kvantarvude kogum. Eristatakse aditiivseid kvantarve (süsteemi kvantarv saadakse süsteemi osade kvantarvude liitmise tulemusena) ja multiplikatiivseid kvantarve (süsteemi kvantarv saadakse süsteemi osade kvantarvude korrutamise tulemusena). Enamik allkirjeldatud kvantarve on aditiivsed.

Kuna kvantarvud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, siis võib süsteemi aditiivne kvantarv olla 0, kuigi tema alamosadel on see kvantarv nullist erinev. Näiteks liitosakese mesoni kvantarv barüonlaeng on 0, kuigi tema koostisosadel – kvargil ja antikvargil on barüonlaeng olemas (kvargil 1/3 ja antikvargil –1/3).