Kvantfüüsika
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20. ja 21. sajandi füüsika haru, mis hõlmab teooriad, mis võtavad arvesse mikromaailma omadusi, mis pole klassikalise füüsika raames ennustatavad ega seletatavad.
Molekulide ja neist väiksemate osakeste puhul annavad mõõtmised klassikalise mehaanikaga vastuolulisi tulemusi. Muuhulgas osutub, et teatud füüsikalistel suurustel on diskreetne iseloom: nende väärtuste skaala ei ole pidev, vaid nende väärtused saavad erineda kindlate suuruste – nn kvantide – võrra, ehk teiste sõnadega, nad on kvanditud. Samuti osutub, et osakesi ja laineid ei saa mõttekalt eristada, sest üks ja seesama füüsikaline objekt käitub olenevalt uurimisviisist kas lainena või osakesena (seda nimetatakse laine-osakese dualismiks). Kvantfüüsika teooriad taotlevad nende nähtuste selliseid seletusi, mis võimaldavad vahemaade ja masside väikestes mastaapides saadavaid mõõtmistulemusi tõepäraselt ennustada.
Mõistet "kvantfüüsika" on esimest korda kasutatud 1931. aastal Max Plancki raamatus "The Universe in the Light of Modern Physics".
Tänapäeval kasutatakse kvantteooriatena kvantmehaanikat ja väljade kvantteooriaid. Neile on iseloomulik, et füüsikaliste süsteemide olekuid ei kirjeldata mitte vaadeldavate füüsikaliste suuruste väärtuste komplektidena, vaid mõõdetavate suuruste väärtused on antud oleku puhul määratud üksnes tõenäosuslikult.