Laagriõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma (sellest tulebki nimetus).
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Laagriõlled on heledama värvusega, suure gaasisisaldusega, keskmise kuni tugeva humalamaitsega ning 3–5-protsendise alkoholisisaldusega.
Laagriõlu on maailma populaarseim õlleliik. Seda hakati Saksamaal pruulima umbes 500 aastat tagasi.
Laagriõllede hulka kuulub näiteks pilsen.
Ajalugu
16. sajandil (või isegi varem) oli Baieri õllepruulijatel kohustus õlut pruulida vaid aasta jahedamatel kuudel. Et õlu oleks suvekuudel kättesaadav, hoiti seda koobastes ja kivikeldrites. Aastatel 1820–1830 reisis Baieri õllepruulija Gabriel Sedlmayr II noorem Euroopas eesmärgiga täiustada oma pruulimisoskust. Pärast naasmist lõi ta stabiilsema ja tervikliku laagriõlle, mille retsept levis kiiresti üle Euroopa.
Kasutades teistsugust linnast ja kohalikku vett, lõi Baieri õllepruulija Josef Groll 1842. aastal Plzeňis kuldse värvusega õlle, mis sai tuntuks pilsnerina.
Välislingid
- Kuidas õlut liigitatakse?, Saku.ee
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
