Lipoproteiinid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.[viide?]
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Lipoproteiinid (kreeka lipos rasv kr protos 'esimene') on enamiku selgroogsete organismide rakkude mikro- ja makrokeskkonna olulised biomolekulid – lipiidide ja valkude ühendid. Organismid vajavad lipoproteiine ainete transpordiks läbi veerikka keskkonna enamiku rakkudeni ning energiaallikatena.[1]
Lipoproteiinide süntees, metabolism ja katabolism, patoloogia ning klassifikatsioon ja nimetused on erinevatel organismidel erinevad:
- selgrootutel on klassifitseeritud üks lipoproteiinide rühm nimetusega lipoforiinid (inglise lipophorins), kes transpordivad vajalikke aineid (sh kolesterool) peaaegu kõikidesse rakkudesse[2];
- bakterid – lipoproteiinid on tegevad enamikul elavatel bakteritel[3]
- seened – seente rakumembraanid sisaldavad samuti lipoproteiine;
- selgroogsetel on klassifitseeritud neli lipoproteiinide klassi:
- CM ehk külomikron (ka hülomikron)
- VLDL ehk väga väikese tihedusega lipoproteiinid
- LDL ehk madaltihedusega lipoproteiinid
- HDL ehk kõrgtihedusega lipoproteiinid[2]
- taimedel on klassifitseeritud mitmeid fütosteroole;
- vetikatel on tuvastatud lipoproteiinid;
- viirustel paljud viirused on ümbritsetud lipoproteiinidest kestaga (ingl envelope).
Lipoproteiinid on paljud ensüümid, transportvalgud, valgud, antigeenid, adhesiinid ja toksiinid.