Loomad

From Wikipedia, the free encyclopedia

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Table info: ...
Disambig_gray.svg  See artikkel räägib loomamõistest bioloogias; inimest loomade seast välja jätva loomamõiste kohta vaata artiklit Loom.
Close

Quick facts: Loomad Fossiilide leiud Ediacara - tänapäeva...
Loomad
Fossiilide leiud: Ediacara - tänapäevani
Ülevalt vasakult: austraalia puukonn, kodukakk, siberi tiiger, euroopa ämblik, tigu, roheline merikilpkonn, mesilane, kala, berberiahv, saagkala, liblikas.
Ülevalt vasakult: austraalia puukonn, kodukakk, siberi tiiger, euroopa ämblik, tigu, roheline merikilpkonn, mesilane, kala, berberiahv, saagkala, liblikas.
Taksonoomia
Domeen Eukarüoodid Eukaryota
(järguta) Opisthokonta
Riik Loomad Animalia
Linnaeus, 1758
Hõimkonnad

Alamriik Kõrvalhulkraksed Parazoa

Alamriik Pärishulkraksed Eumetazoa

Close

Loomad on päristuumsed ja hulkraksed organismid. Väheste eranditega on nad heterotroofse toitumisega, lihasrakkudega ja liikumisvõimelised, hingavad hapnikku, on võimelised suguliselt sigima ja arenevad embrüogeneesi käigus õõnsast kerakujulisest rakukobarast blastulast.

Loomariiki kuuluvad ka inimesed.

Loomariik jagatakse kuueks alamriigiks, mis omakorda jagatakse hõimkondadeks. Alamriigid on:

Traditsiooniliselt jaotatakse loomariik kaheks selgroogseteks ja selgrootuteks, ehkki sellel jaotusel pole tänapäeval enam ranget teaduslikku tähendust. Selgroogsed kuuluvad keelikloomade (Chordata) hõimkonda.

2022. aasta seisuga oli kirjeldatud 2,16 miljonit elavat loomaliiki, sealhulgas 1,05 miljonit putukaliiki, üle 85 000 limuseliiki ja umbes 65 000 selgroogseliiki. Arvatakse, et loomaliike on umbes 7,77 miljonit.

Loomade pikkus ulatub 8,5 mikromeetrist 33,6 meetrini.

Neil on omavahel ja keskkonnaga keerukas interaktsioon. Nad moodustavad toiduvõrgustikke.

Loomi uurib zooloogia.

Enamik elavaid loomaliike on kahekülgsedklaad, mille liikmetel on bilateraalse sümmeetriaga keha. Kahekülgsete seas on esmassuused, kelle hulgas on näiteks ümarussid, lülijalgsed, lameussid, rõngussid ja limused, ning teissuused, kelle hulgas on okasnahksed ja keelikloomad, sealhulgas selgroogsed.

Loomadeks peetavaid organisme oli diacara elustikus eelkambriumi lõpus. Paljud tänapäeva loomahõimkonnad on selgelt tuvastatud umbes 539 miljonit aastat tagasi alanud kambriumi plahvatuse aegsete mereloomade kivististe järgi.

On kindlaks tehtud 6331 geenirühma, mis on ühised kõikidele elavatel loomadele. Need võivad pärineda üheltainsalt ühiselt eellaselt, kes elas krüogeenis (650 miljonit aastat tagasi).

Aristotelese bioloogias olid loomad jaotatud verega ja vereta loomadeks. Carl von Linné lõi 1758 teoses "Systema naturae" esimese hierarhilise loomade klassifikatsiooni, mille Jean-Baptiste Lamarck 1809. aastal laiendas 14 hõimkonnaks. Aastal 1874 jagas Ernst Haeckel loomariigi hulkrakseteks (Metazoa) ja ainurakseteks (Protozoa), keda enam loomadeks ei peeta. Tänapäeval kasutatakse loomade klassifitseerimisel molekulaarfülogeneetikat, mis näitab taksonite vahelisi evolutsioonilisi suhteid.

Inimesed kasutavad paljusid teisi loomi toiduks (näiteks nende liha, piima ja munasid), materjalide (näiteks naha ja villa) saamiseks, lemmikloomadena ja tööloomadena, sealhulgas veoloomadena. Koeri ja jahilinde on kasutatud jahipidamisel, paljusid loomi on kütitud sportlikel eesmärkidel. Teised loomad figureerivad iidsest ajast ka kunstis ning mütoloogias ja religioonis.

Oops something went wrong: