Võrdlev psühholoogia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Võrdlev psühholoogia ehk loomapsühholoogia on psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja kognitiivseid protsesse, mis viitavad eri liikide fülogeneetilisele ajaloole, kohanemise olulisusele ja käitumise arengule.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Selle valdkonna teadusuuringud käsitlevad paljusid küsimusi ning kasutavad mitmesuguseid meetodeid, uurimaks liikide käitumist putukatest primaatideni. Sageli arvatakse, et võrdlev psühholoogia käsitleb eelkõige liikidevahelisi võrdlusi, sealhulgas inimeste ja loomade vahelisi erinevusi. On uurijaid, kes arvavad, et otsene liikidevaheline võrdlus ei tohiks olla võrdleva psühholoogia keskmes ning keskendumine konkreetsele organismile, et tema käitumist mõista, on sama oluline kui mitte olulisem.
Donald Dewsbury uuris mitmete psühholoogide töid ja nende definitsioone ning järeldas, et võrdleva psühholoogia eesmärk on luua üldiseid printsiipe, mis keskenduvad põhjuslike seoste leidmisele.
Käitumisele kui konstruktile võrdleva psühholoogia kaudu lähenemine võimaldab hinnata käitumise eesmärki Niko Tinbergeni väljatöötatud nelja täiendava perspektiivi abil. Esmalt võib küsida, kui levinud on see käitumine eri liikide hulgas (s.t kui tavaline see käitumine on). Teiseks võib küsida, kuidas panustab see käitumine liigi jätkumisse (s.t kas käitumine tekib loomadel, kes toodavad rohkem järeltulijaid võrreldes loomadega, kellel sellist käitumist ei esine). Käitumise lõppeesmärkidega tegelevad teooriad põhinevad nendele kahele küsimusele antud vastustele. Kolmandaks, missugused mehhanismid on käitumisprotsessiga seotud (s.t missugused füsioloogilised, käitumuslikud ja keskkondlikud komponendid on käitumise tekkimiseks vajalikud ja piisavad)? Neljandaks, uurija võib küsida subjekti käitumise arengu kohta (s.t mis laadi õppimist ja sotsiaalseid kogemusi peab subjekt läbi elama, et teatud viisil käituda)? Teooriad, mis käsitlevad käitumise põhjuseid, põhinevad nende kahe küsimuse vastustel. Täpsema teabe saamiseks vt Tinbergeni neli küsimust[1]