Läti vapp
From Wikipedia, the free encyclopedia
Läti vapi kilbi vasakul alumisel väljal on Kuramaa vapp, paremal alumisel Liivimaa (st. Vidzeme) vapp ning ülemine väli tõusva päikese kujutisega tähistab Latgalet, millel Läti vapi loomise ajal oma vappi polnud. Tõusvat päikest kasutasid Esimeses maailmasõjas Venemaa sõjaväes sõdinud Läti kütid. Päikesel on 17 kiirt, mis sümboliseerivad 17 tollast Läti maakonda.
Kuramaa vapil on punane lõvi hõbedasel väljal ja Liivimaa vapil hõbedane greif punasel väljal. Lõvi esines Kurzeme ja Zemgale sümbolina juba 1569. Greif esines Liivimaa sümbolina veelgi varem, 1566, kui tänapäeva Vidzeme ja Latgale läksid Leedu võimu alla.
Kolm viieharulist tähte märgivad kolme ajaloolist Läti osa Vidzemet, Kurzemet ja Latgalet. Sama tähendusega on need tähed ka Riias asuval vabadussambal.