Lääne-Rooma keisririik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik. Nimetus "Lääne-Rooma riik" on hilisem, kaasaegsed ei tajunud riiki kui Rooma keisririigi lagunemise järel kujunenud eraldiseisvat riiki, vaid kui ühist Rooma riiki, mida valitsesid kaks erinevat valitsejat oma õukonnaga.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) |
Lääne-Rooma keisririik 285–476 | |
Lääne-Rooma keisririik aastal 395 | |
Pealinn |
Mediolanum (285–402) Ravenna (402–476) |
---|---|
Religioon | kristlus |
Lääne-Rooma riigi territooriumi moodustasid Rooma impeeriumi kõrgajal vallutatud piirkonnad: Hispaania (Baetica, Lusitinia, Tarraconensis), Gallia (Akvitaania, Gallia Aquitania, Gallia Belgica, Narbonensis, Gallia Cisalpina jt), Britannia, Noricum, Illüüria jt.
Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Lagunemise tagajärjel keskendus enamik Euroopa talumehi viinamarjakasvatuse asemel teravilja viljelemisele.[1]