Lõugtundlased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed (Arachnida), odasabalised (Xiphosura) jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid (Trilobita).
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
Lõugtundlased Fossiilide leiud: Kambrium - retsentne | |
---|---|
Odasaba (Limulus polyphemus) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Alamhõimkond |
Lõugtundlased Chelicerata Heymons, 1901 |
Klassid | |
Ämblikulaadsed Arachnida |
Tänapäevaks on ka enamik mereelulisi lõugtundlasi, kaasa arvatud kogu eurüpteriidide (Eurypterida) selts, välja surnud.
1. lõugtundlased (Chelicerata)
- ämblikulaadsed (Arachnida)
- skorpionilised (Scorpionida)
- ämblikulised (Araneae)
- lestalised (Acarina)
Lõugtundlaste keha koosneb pearindmikust ja tagakehast (abdoomenist). Enamikul rühmadel moodustub pearindmik 6–8 lülist. Lõugtundlastel puuduvad tundlad. Neil on kaks paari suiseid: esimesi kutsutakse lõugtundlateks (millest ka nende nimi) ehk helitseerideks ja teist paari lõugkobijateks ehk pedipalpideks.
Enamik lõugtundlasi on röövloomad.
Lõugtundlased on lahksoolised.