Lõuna-Sudaan
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõuna-Sudaan (ametlikult Lõuna-Sudaani Vabariik) on merepiirita riik Aafrika kirdeosas, mis iseseisvus Sudaanist 9. juulil 2011. Lõuna-Sudaan piirneb põhjas Sudaani, idas Etioopia, kagus Keenia, lõunas Uganda, edelas Kongo Demokraatliku Vabariigiga ja läänes Kesk-Aafrika Vabariigiga.
See artikkel vajab toimetamist. (September 2019) |
Lõuna-Sudaani Vabariik
| |||
Lõuna-Sudaani vapp
| |||
Juhtlause |
"Justice, Liberty, Prosperity" (inglise keeles 'õigus, vabadus, õitseng') | ||
---|---|---|---|
Riigihümn | South Sudan Oyee! | ||
Pealinn | Juba | ||
Pindala | 644 329 km² [1] | ||
Riigikeel | inglise | ||
Rahvaarv | 10 984 074 (2021)[2] | ||
Rahvastikutihedus | 17 in/km² | ||
Riigikord | vabariik | ||
President | Salva Kiir Mayardit | ||
Iseseisvus | 9. juulil 2011 | ||
SKT | 20,1 miljardit $ (2017)[2] | ||
SKT elaniku kohta | 1600 $ (2017)[2] | ||
Rahaühik | nael (SSP) | ||
Usund | kristlus | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||
Tippdomeen | .ss | ||
Telefonikood | 211 |
Elanikud on valdavalt kristlased. Suuremad rahvad on dinkad, nuerid ja šillukid.
Alates 2005. aastast on Lõuna-Sudaani president Salva Kiir Mayardit.
Sudaani valitsus andis piirkonnale autonoomia 9. jaanuaril 2005 Naivasha rahulepinguga, mis lõpetas Teise Sudaani kodusõja.
9.–15. jaanuaril 2011 toimus Lõuna-Sudaanis iseseisvusreferendum. Iseseisvuse poolt oli 98,8% kehtivatest hääletussedelitest.[3] Iseseisvus kuulutati välja 9. juulil 2011.[4] Iseseisvus saavutati Sudaani põhjaosast (tänapäeval kutsutakse seda lihtsalt Sudaaniks). Lõuna-Sudaan on üks kõige vähem arenenud riike maailmas ja seda mitte 2013. aastal alanud kodusõja tõttu, vaid riik oli juba iseseisvumise ajal halvas seisus. Et parandada riiki, eriti majandust, otsustas riigi parlament propageerida suuri erainvesteeringuid. Sellega loodeti majandustõusu kunstiliselt luua. Paljud aga kahtlesid tollal selles taktikas, kuna aastatel 2007–2010 võeti tervelt 5,15 miljonit hektarit ehk rohkem kui 8 protsenti kogu Lõuna-Sudaani maast eraettevõtete alla.[5]
Riigi eelarvest tervelt 98 protsenti tuleb nafta müügitulust. See tähendab, et Lõuna-Sudaani majandus on üks kõige nafta-sõltuvamaid maailmas. 2005. aastast kuni iseseisvumiseni jagas Lõuna-Sudaan enda nafta tulu, kuid 2011. aastast alates ei pidanud nad rohkem jagama, ehk said jätta kogu tulu endale. Uuringud on näidanud, et ainult naftast või kindlast mineraalist sõltuvatel riikidel on majandus kehvemas seisus kui teistel riikidel, kuna esimestel esineb majanduses rohkem korruptsiooni, on konkurentsi langust teistes majandussektorites ning ollakse haavatavad hinnakõikumistele rahvusvahelistel turgudel.[5]
Kuigi enamik naftavälju asub Lõuna-Sudaanis, siis Sudaan on hoopis see, kes on naftatorude ja üleüldse ekspordi toimimise ülevaataja. Lõuna-Sudaan aga ei olnud rahul Sudaani kõrgete torustiku transiidihindadega, mida Lõuna-Sudaan pidi maksma. Selle tõttu lõpetas Lõuna-Sudaan nafta produktsiooni täielikult 2012. aastal. Tootmine käivitati taas 2013. aasta aprillis, kui suudeti kokku leppida uues transiidihinnas.[6]
Transparency Internationali andmetel oli Lõuna-Sudaan 2021. aastal kõige korrumpeerunud riik maailmas.[7]