Müüt
jutustav pärimus, mis seletab maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust / From Wikipedia, the free encyclopedia
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
See artikkel vajab toimetamist. |
Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti üleloomulikud olendid – jumalad, loom-inimesed, heerosed. Filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega."[1]
Teaduse-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikuks. Ratsionaalse ja teadusliku maailmapildi valdavaks muutudes kaotasid müüdid senise tähtsuse ja vajusid unustusse või teisenesid muinasjuttudeks, mida jutustaja ega kuulajad tõepärasena ei võtnud.
Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks laialt levinud olulise tähtsusega uskumust.