Magnetväli
From Wikipedia, the free encyclopedia
Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Magnetvälja tekitamiseks on olemas kaks eri viisi. Esimene võimalus on kasutada elektrilaengute liikumist, näiteks juhet läbivat elektrivoolu (vt Biot'-Savarti seadus). Magnetvälja tekkimist elektrilaengute liikumisel võib seletada laengutevaheliste elektrostaatiliste jõudude mõjuga. Sel viisil saab valmistada näiteks elektromagneteid.
Teine võimalus põhineb elementaarosakestel, millel on seesmine võime (spinn) tekitada enda ümber magnetmomenti[nb 1]. Teatud materjalides – ferromagneetikutes – elektronide magnetväljad liituvad ja materjali ümbritsevas keskkonnas on summaarne väli. Sellise liitumise tulemusena tekib püsimagnet.[1]
Magnetväli on vektorväli, mis tähendab, et välja iseloomustab igas tema punktis ja igal hetkel vektori väärtus, seega tema suurus (see näitab, kui suurt jõudu väli avaldab) ja suund (mis suunas jõud mõjub).[nb 2].
Magnetväljal on palju kasutusalasid, seda nii kauges minevikus kui ka tänapäeval. Maa magnetvälja on juba sajandeid kasutatud navigeerimisel. Pöörlev magnetväli on kasutusel näiteks elektrimootoris ja elektrigeneraatoris. Magnetjõud annavad teavet laengukandjate kohta eri materjalides Halli efekti kaudu.