From Wikipedia, the free encyclopedia
Marmorvähk (Procambarus virginalis) on vähiliik, mille omapära seisneb selles, et selle algne päritolu ja populatsiooni suurus pole teada. Marmorvähk on mageveevähkide seas eriline selle poolest, et see liik paljuneb ainult partenogeneetiliselt. Partenogenees on kaasa aidanud liigi stabiilsete populatsioonide tekkimisele.[1]
Esimesed teated marmorvähi kohta pärinevad Saksamaa lemmikloomakaubandusest 1990. aastatel, sealt on tulnud ka tema saksapärane nimi „Marmorkrebs“. Marmorvähk on olnud üks populaarsemaid lemmikloomana peetavaid vähiliike, kuna ta on marmorja mustri poolest väga dekoratiivne.[2] Marmorvähk on tõenäoliselt liigi Procambarus fallax partenogeneetiline vorm.[3] Praegu käsitletakse marmorvähki iseseisva liigina.[1]
Värvuselt võivad olla marmorvähid pruunid, rohelised, sinised. Liigi iseloomulikuks tunnuseks on marmorjas muster, mis on hästi näha pearindmiku külgedel. Kest on sile, kuid esinevad mõned ogad. Sõrad on väga väikesed ja teralise pinnaga.[4] Looduses tumedal põhjal elavatel isenditel ei pruugi põgusa pealevaatamisega muster olla hästi märgatav ning seetõttu liik ära tuntav.[5]
Marmorvähk on loodusse sattunud ebaseaduslike asustamiste tulemusel. Loodusest leiti marmorvähki esimest korda Edela-Saksamaal 2003. aastal, hiljem aga veel mitmest Saksamaa piirkonnast. Seni on marmorvähki leitud järgmistest riikidest: Horvaatia[6], Tšehhi[7], Eesti[8], Saksamaa[9], Ungari[10], Itaalia[11], Jaapan[12], Madagaskar[13], Holland[14], Slovakkia[15], Rootsi[16], Ukraina[17], Rumeenia[18] ja Prantsusmaa[19].
Marmorvähi esmaleid Eestis pärineb 2017. aastast Balti SEJ väljavoolukanalist.[8] 2018. ja 2019. aastal Eesti Maaülikooli tehtud uuringud näitasid, et võõrliik on levinud kogu nimetatud kanali ulatuses. Lisaks leidus marmorvähki ka Narva veehoidlas Balti SEJ väljavoolukanali suudme lähistel ja ka Eesti SEJ väljavoolukanalis. Uuringute katsepüükidega saadi 2018. aastal 104 ja 2019. aastal 253 marmorvähki.[20]
Tegemist on invasiivse võõrliigiga. Marmorvähi (isegi ühe isendi) pääsemine loodusse, võib välja tõrjuda sealse kohaliku vähi. Ameerika päritolu liigile kohaselt kannab ta vähikatku, mis on surmav põlistele Euroopa vähiliikidele, sh jõevähile.[21] 1. jaanuarist 2015 kehtib Euroopa Liidus määrus 1143/2014 „Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta“. Määrusega alusel koostatud nimekirja, kuhu kuulub ka marmorvähk, kuuluvate liikide elusaid isendeid ei tohi:
a) importida Euroopa Liitu ega siit transiidina läbi vedada;
b) pidada, sealhulgas suletud tingimustes;
c) aretada, sealhulgas suletud tingimustes;
d) vedada, välja arvatud vedu nende hävitamiseks ette nähtud kohta;
e) turustada;
f) kasutada või vahetada;
g) lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes;
h) keskkonda viia ehk lahti lasta.
Erandina on võimalik anda luba nende liikide teadusotstarbel pidamiseks.[22] Eestis on Keskkonnaamet vastava loa andnud Eesti Maaülikoolile, kes uurib laboris marmorvähki, et ohjata tema levikut ja kaitsta jõevähki.[23]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.