Metastaseerumine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.[1]
Metastaseerumine on mitmetahuline protsess, mille täpset mehhanismi ja tegureid tänapäeval veel ei tunta. Arvatakse, et vähirakkudel on võime organismi lümfoid(-immuun)süsteemi vältida ja/või ellujäämise nimel sellega koostööd teha. Metastaseerumise protsessi käigus migreeruvad vähirakud teistesse kudedesse, seostuvad ümbritsevate rakkude või maatriksiga, lagundavad proteolüütiliselt ekstratsellulaarse maatriksi, eritades vajalikke ensüüme, 'tungivad' sihtmärkelunditesse ning lõpuks põhjustavad angiogeneesi.[2]
Eristatakse lümfogeenset, hematogeenset ja implantatsioonimetastaseerumist. Healoomulised kasvajad ei metastaseeru.