Militarism
From Wikipedia, the free encyclopedia
Militarism on riigi sõjalist võimsust esikohale seadev või sõjakas poliitika; valitsuse või rahva usk või soov, et riik peaks säilitama tugevat sõjalist võimsust ning olema valmis seda agressiivselt kasutama, et kaitsta või edendada rahvuslikke huve. See võib tähendada ka "elukutseliste sõjaväelaste klassi ideaalide ülistamist" või "sõjaväe domineerimist riigi halduses või riiklikku poliitikat".[1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2018) |
Lihtsamalt öeldes on see poliitika, mille käigus ülistatakse sõjalist jõudu ja hoitakse armee sõjavalmis.
Militarismile on omaseks peetud ka 1) agressiivsust, mis hõlmab sõjalise jõu kasutamise ähvardust, 2) kutseliste sõjaväelaste klassi ideede ülistamist ja 3) relvajõudude domineerimist riigi valitsusstruktuuris või poliitikas.