Mulla happesus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas.[1]
Dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas oleneb mulla lähtekivimist ning osaliselt ka orgaanilise aine muundumisest mullas (nt kõdunemine).
Mulla happesust saab reguleerida väetamise, lupjamise ja viljavahetusega.
Mulla happesust saab liigitada kahte kategooriasse aktiivsuse põhjal aktiivseks ja passiivseks, passiivne mullahappesus jaguneb veel asendushappelisuseks ja hüdrolüütiliseks happelisuseks.[2]