Mulla koostis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mulla koostis oleneb sellest, millistel setetel ta on tekkinud.[1] Enamik maismaast on kaetud erineva koostise ja omadusega mullaga. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat (õhulist) kihti, kust taimed ja mikroorganismid saavad toitaineid. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ja muutub pidevalt. Kõik maailma mullad kokku moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks (kr pedon – maapind, pinnas), mis on üks nooremaid Maa sfääre, sest hakkas kujunema alles siis, kui elu areng jõudis veest maismaale.[2]
Taimed ammutavad mullast lagundatud toitaineid ja sünteesivad neist päikeseenergia abil uusi, keerukamaid ja energiarikkamaid toitaineid. Kui taimed ära süüakse, satuvad need toitained toiduahelasse. Organismide ainevahetuse jäägid ja surnud organismide jäänused aga lagundatakse ja nii satuvad algsed toitained tagasi mulda.[2]
Mullas leidub aineid kõigis kolmes olekus: tahkes olekus on mulla mineraalne ja orgaaniline osa, vedelas mullavesi ja gaasilises mullaõhk. Nende ainete osatähtsus on erinevates muldades väga varieeruv. On muldi, mille tahke osa orgaanilise aine sisaldus on alla 1%, kuid näiteks soodes kujunenud turbamuldades võib orgaaniline aine moodustada koguni 95% mulla tahkest osast. Enamasti on mulla tahkes osas ülekaalus lähtekivimist pärinev mineraalosa (tavaliselt üle 90%).[2]