Muna - Wikiwand
For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Muna.

Muna

Allikas: Vikipeedia

Disambig gray.svg  See artikkel räägib koorega või kestaga kaetud munarakust; teiste tähenduste kohta vaata Muna (täpsustus).

See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula
Muna ehitus kanamuna näitel:
1. koorkest ehk munakoor
2. nahkkest
3. sisemembraan
4. rebuväät
5. väline munavalge
6. seesmine munavalge
7. rebukest
8. rebu
9. looteketas ehk blastodisk
10. kollane rebu
11. valge rebu
12. seesmine munavalge
13. rebuväät
14. õhuruum
15. kutiikula

Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk[1] (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).

Ornitoloogia haru, mis uurib linnumune, nimetatakse ooloogiaks ehk munateaduseks.

Roomajate munad, linnumunad ja ühetoonilised munad munetakse veest välja ning neid ümbritseb kas painduv või paindumatu kaitsekest. Maal või pesades munetud mune hoitakse embrüo kasvu ajal tavaliselt soojas ja soodsas temperatuurivahemikus. Kui embrüo on piisavalt arenenud, koorub see, st puruneb munakoorest. Mõnel embrüol on ajutine munahammas, mida nad kasutavad munakoore või katte lõhenemiseks, pipetamiseks või purustamiseks.

Suurim registreeritud muna on vaalhailt ja oli 30 × 14 × 9 cm (11,8 × 5,5 × 3,5 tolli) suurune. [1] Vaalakhai munad kooruvad tavaliselt ema sees. 1,5 kg (3,3 naela) ja kuni 17,8 cm × 14 cm (7,0 tolli × 5,5 tolli) juures on jaanalinnumuna kõigi eluslindude suurim muna, [2] ehkki väljasurnud elevandilind ja mõned mittelinnulised dinosaurused on munenud suuremad munad. Mesilase koolibril on teadaolevalt väikseim linnumuna, mis kaalub pool grammi (umbes 0,02 untsi). Mõned roomajate ja enamiku kalade, kahepaiksete, putukate ja muude selgrootute munetud munad võivad olla veelgi väiksemad.

Munasarnaseid reproduktiivseid struktuure teistes kuningriikides nimetatakse "eosteks" või spermatofüütide "seemneteks" või gametofüütide "munarakkudeks".

Galerii

  • Mitmesuguseid mune
    Mitmesuguseid mune
  • Mesilaste munad kärjekannudes
    Mesilaste munad kärjekannudes

Vaata ka

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 486, 2004, ISBN 9985-829-55-7

Välislingid

{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Muna
Listen to this article