Märgumine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali. See tuleneb molekulidevahelisest interaktsioonist, kui vedelik ja pind kokku saavad. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist.
Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat. Sel juhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu.
Märgumine on tähtis omadus, mis iseloomustab kahe materjali kleepuvust või nendevahelist sidet. Märgumine ja pinnajõud põhjustavad lisaks märgumisele teisigi nähtusi, sealhulgas kapillaarnähtusi. Hoolimata märgumise ulatusest, on vedelikutilga kuju tahkel pinnal umbes kera segmendi kujuga.