Müüon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Müüon (; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (, , ,, ) leptonite hulka. Müüoni nimetus tuleneb kreeka tähest müü (μ), mida osakese tähistamiseks kasutatakse. Nagu ka elektronil ja taul, on müüonil negatiivne elektrilaeng ja poolarvuline spinn. Viimase järgi kuuluvad nad fermionide hulka. Müüoni mass on 105,7 MeV/c2 ehk umbes 207 korda suurem kui elektroni mass. Teadaolevalt puudub müüonil alamstruktuur. Osakest, mille mass ja spinn on võrdsed müüoni vastavate suurustega, kuid mille elektrilaeng on positiivne, nimetatakse antimüüoniks ehk positiivseks müüoniks ().
Müüoni keskmine eluiga on 2,2 mikrosekundit, seega kõikidest ebastabiilsetest fundamentaalosakestest on pikem eluiga vaid neutronil. Neutroni ning müüoni ühiseks tunnusjooneks on tõsiasi, et mõlema osakese lagunemisprotsess toimub ainult nõrga vastastikmõju vahendusel. Lagunemise tagajärjel tekib müüoni asemele tüüpiliselt kolm uut osakest: üks elektron ning kaks erinevat neutriinot (müüneutriino ning antielektronneutriino) [1].
Suurema massi tõttu kiirenevad müüonid elektromagnetväljas oluliselt vähem kui elektronid ning selle tagajärjeks on väiksem kogus pärsskiirgust võrreldes elektronidega. Kuna elektronide ja müüonite aeglustumise peamiseks põhjuseks ongi pidurduskiirgusest tulenev energiakadu, siis saavad müüonid võrreldes elektronidega ainesse palju sügavamale tungida. Nii võivad näiteks kosmilisse sekundaarkiirgusse kuuluvad müüonid läbida maapinda ning tungida maa-alustesse kaevandustesse. Oma massi tõttu evib müüon energiat, mis on oluliselt suurem tuumalagunemisega seonduvatest energiatest ning seepärast ei ole müüonid kunagi tuumalagunemise otseseks tagajärjeks. Enamasti tekivad müüonid piionite lagunemisel. Piionid tekivad omakorda kas kosmilise kiirguse interakteerumisel ainega või siis teatud osakestekiirendites.
Sarnaselt elektroni ja tauga vastab ka müüonile sellega seotud neutriino, mida nimetatakse müüneutriinoks ().