N-butüülliitium
keemiline ühend / From Wikipedia, the free encyclopedia
N-butüülliitium (lühend n-BuLi) on liitiumorgaaniline ühend, kus esineb polaarne kovalentne side liitiumi aatomi ja butüülrühma süsiniku vahel. Ühendit kasutatakse laialdaselt elastomeeride, nagu polübutadieen, polümerisatsiooni initsiaatorina. Nii tööstuses kui ka laboris on aine kasutusel orgaanilistes sünteesides tugeva alusena. Kaubanduslikult on butüülliitiumi saada lahustena (15%, 25%, 2M, 2,5M, 10M jne) alkaanides, nagu heptaan või heksaan. Võimalik on valmistada ka dietüüleetri ja tetrahüdrofuraani (THF) lahuseid, kuid need on hoiustamiseks liiga ebastabiilsed. Iga aasta toodetakse umbes 1800 tonni butüülliitiumi ja teisi liitiumorgaanilisi ühendeid.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
n-Butüülliitium | |
---|---|
n-butüülliitium (heksameer) | |
Keemiline valem | C4H9Li |
Molaarmass | 64,06 g/mol |
Välisilme | värvitu vedelik |
Tihedus | 0,68 g/cm3 |
Sulamistemperatuur | −76°C |
Keemistemperatuur | laguneb enne |
lahustuvus vees | reageerib ägedalt |
lahustuvus dietüüleetris | lahustub |
happelisus (pKa) | >35 |
Alkaanide lahustes on n-butüülliitium helekollane ning korralikult hoiustatuna võiksid nad olla stabiilsed pikka aega. Praktikas esineb aga aine vananemine, mille tulemusena sadestub valge liitiumhüdriid ning lahus muutub oranžikaks.[1]