Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.[1]
Neurohüpofüüsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel
Maolistel
Madude neurohüpofüüs koosneb neuronite aksonitest. Madude neurohüpofüüsi ja selle kaudu liikuvaid hormoone on vähe uuritud, kuid arvatakse, et ka neil ringlevad oksütotsiini- ja vasopressiini-sarnased ühendid ning mesototsiin .[2]
Imetajatel
Inimestel
Hüpofüüsi tagasagar koosneb neuronitest ja neurogliiast.[3]
Neurohüpofüüsist eritatakse valdavalt hüpotalamusest tulevate närvikiudude kaudu (aksoplasmaatiliselt) verre hüpotalamuse tuumadest nucleus opticus'est ja nucleus paravnetricularis'est hüpofüüsi liikunud hormoone – oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni. Hüpofüüsi tagasagar toimib ka nimetatud hormoonide depoona.
Patoloogia
Inimestel seostatakse neurohüpofüüsiga mitmeid haiguslikke seisundeid:
- antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom (SIADH);
- magediabeedi vormi central diabetes insipidus (antidiureetilise hormooni puudumine või alaproduktsioon)[4];
- Schwartzi-Barteri sündroom[5];
- mitmed põletikulised seisundid mõjutavad neurohüpofüüsi, nagu sarkoidoos;
- mitmed kasvajad (sh Langerhansi histiotsütoos)[6].
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
