Origenes
From Wikipedia, the free encyclopedia
Origenes (vanakreeka keeles Ὠριγένης (Ōrigénēs)[1], ka Origenes Adamantios (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος (Ōrigénēs Adamántios)); umbes 185 arvatavasti Aleksandria – umbes 254 arvatavasti Kaisarea) oli varakristlik teoloog ja piibliõpetlane ning askeet[2].
Origenes tegutses algul Aleksandrias. Ta kirjutas üle 2000 teoloogilise teose, sealhulgas tekstikriitikast, Piibli eksegeesist ja Piibli hermeneutikast ning jutlusi.
Teda on peetud üheks mõjukaimaks kristlikuks teoloogiks enne Augustinust ja üheks vastuolulisemaks kristlikuks mõtlejaks läbi aegade.[3]
Tema kirjutised on ühed esimestest intellektuaalsetest katsetest kirjeldada kristlust. Ta järgis platonistlikku maailmavaadet, rääkis sellest, et igavikulised hinged saavutavad täiuslikkuse, kui nad põgenevad ajalikust ja ebatäiuslikust maisest maailmast. Ta uskus, et lõpuks saavad isegi deemonid Jumalaga ühendatuks. Ta uskus, et Kolmainsus on hierarhiliselt struktureeritud ning uskus hingede preeksistentsi.
Origenese tähtsaimaks kirjutiseks peetakse "Hexapla'd", mis on kokkuvõttev ja võrdlev teos Vana Testamendi kuuest tõlkeversioonist.