From Wikipedia, the free encyclopedia
Pärandkultuur on kultuuripärandi üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse inimese loodud kultuuripärandi objekte maastikul.
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2018) |
Pärandkultuuri mõiste on toonud eesti keelde Lembitu Tarang seoses Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) pärandkultuuri objektide kaardistamisega.
Aastail 2005–2011 kaardistati Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel Eesti pärandkultuuri, mille raames loendatati ja tähistati ka muid pärandkultuuri objekte: näiteks mahajäetud talukohti, küladevahelisi metsateid, mahajäetud metsavahitalude põliseid õuepuid, keldreid, kiviaedu, turbalõikamise kohti, lubjaahjude varemeid, söemiilide asukohti, tõrvaahjusid, savitööstusi ja potaseahjusid, piimapukkisid, hooneid ja hoonete varemeid, kaevikuid, lubjapõletuskohti, teid, sõjalisi rajatisi. Selle projekti raames koguti ka metsaosade, metsateede, sihtide, kõrgendike, metsaheinamaade ja rabasilmade ajaloolisi rahvapäraseid nimetusi.
Kokku kaardistati 35 006 pärandkultuuri objekti, mis maakondade lõikes jagunesid järgmiselt[1]:
Maakond | Objektide arv |
---|---|
Saaremaa | 5541 |
Pärnumaa | 3335 |
Tartumaa | 3128 |
Lääne-Virumaa | 2881 |
Põlvamaa | 2606 |
Võrumaa | 2491 |
Viljandimaa | 2195 |
Läänemaa | 1941 |
Harjumaa | 1934 |
Jõgevamaa | 1794 |
Ida-Virumaa | 1774 |
Valgamaa | 1583 |
Järvamaa | 1487 |
Raplamaa | 1428 |
Hiiumaa | 888 |
Kokku | 35 006 |
Põlised talukohad | 5543 |
Kohanimed | 2488 |
Metsavahikohad | 1261 |
Tuuleveskid | 1119 |
Koolihooned | 1095 |
Mõisaarhitektuur | 1022 |
Nõukogudeaegne pärandkultuur | 985 |
Asundustalud | 952 |
Popsitalud | 855 |
Vesiveskid | 783 |
Muud (143 tüüpi) | 18 903 |
Kokku | 35 006 |
---|
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.