Püha perekond

Püha perekond (itaalia keeles Sacra Familia) on katoliku traditsioonis Jeesuslaps koos ema Maarja ja võõrasisa Joosepiga. Kristlikus kunstis on see pildisüžee, milles on kujutatud neitsi Maarjat koos Jeesuslapse ja Joosepiga. Vahel võivad stseeni olla lisatud ka püha Anna ja Joakim või püha Eliisabet ja väike Ristija Johannes Jeesuse mängukaaslasena.^[1]

Katoliku kirik tähistab püha perekonna tähtpäeva esimesel pühapäeval pärast jõulupühi. Perekonna Egiptusse põgenemise meenutamiseks pühitseti püha juba väga varakult kopti kirikus. Läänekirikus hakati püha perekonna püha tähistama alates 17. sajandist, esialgu mitteametlikult, ja institutsioonilise kinnituse sai püha 1921. aastal paavst Benedictus XV ajal.^[2]

Kolmeliikmelise püha perekonna motiiv ilmus kunsti kõigepealt Kristuse sünni stseenides ja narratiivsetes piltides põgenemisest Egiptusse. Keskaja kunstis tuli püha perekonna kujutamist ette pigem harva ja erandlikult. Esimesed taolised kujutised on loodud 14. sajandi Itaalias, kuid eriti armastatud oli see süžee 15. ja 16. sajandil^[1].

16. ja 17. sajandil lisati Maarjale Jeesusega ja Joosepile sagedasti väike Ristija Johannes ja tema ema, Maarja sugulane Eliisabet. Kolmeliikmeline püha perekond oli alates 16. sajandist roomakatoliku maades illustreerija vastureformatsiooni ideele "maapealsest kolmainsusest", mis pidi peegeldama taevast püha kolmainsust. 17. sajandi Prantsusmaa, Hispaania ja Flandria kunstis kujutati neid gruppe ka koos ühel maalil.^[3]

Itaalias

Püha perekonna teemat maalisid mitu korda Andrea Mantegna, Antonio da Correggio, Domenico Beccafumi, Giulio Romano, Lorenzo Lotto.

"Parte Guelfa püha perekond". Luca Signorelli, 1490. Uffizi galerii
"Püha perekond püha Anna ja Ristija Johannesega. Andrea Mantegna, 1495–1500. Dresden, Gemäldegalerie
"Püha perekond ja donaatorid". Vittore Carpaccio, 1505
"Püha perekond" / "Doni tondo" / "Doni madonna". Michelangelo, 1507. Uffizi galerii
"Püha perekond püha Elisabeti ja Ristija Johannesega". Correggio, 1510
"Püha perekond püha Hieronymusega". Correggio, 1515
"Püha perekond". Raffael, 1518. Louvre

Põhja pool Alpe

Albrecht Düreri graafikasse ilmus püha perekonna motiiv enne selleteemalisi maale, juba 15. sajandi lõpus. Umbes 1500. aastast pärineb väike tahvelmaal püha Bartolomeuse altari meistrilt, millel on teemat kujutatud kompositsiooniliselt uudselt ja värskelt, ainult portreedena. Joos van Cleve kasutas oma kompositsioonis mitmel korral eeskujuna Jan van Eycki Lucca madonnat, millele ta lisas aknast vaatava püha Joosepi kuju^[4]. Veel maalisid seda teemat mitu korda Bernhard Strigel, nn Frankfurdi meister, Hans Baldung Grien, Lucas Cranach vanem, Albrecht Altdorfer.

Jeesuse templisseviimine initsiaalil, vanem mees on templi preester. Käsikiri Hildesheimist, u 1235
Püha perekond kuningate kummardamise stseenil. Giotto di Bondone, 1304-1306
Põgenemine Egiptusse. Osa Dijoni altarist, Melchior Broederlam, u. 1398
Püha perekond inglitega. Tundmatu saksa meister, u 1425
Jeesuse sündimine. Osa nn Middelburgi altarist, Rogier van der Weyden, 1448
Parte Guelfa püha perekond. Luca Signorelli, 1490
Püha perekond kiiliga. Albrecht Dürer, 1495, gravüür.
Miniatuur pühast perekonnast Anne de Bretagne'i tundideraamatus, 1503–1508, Jean Bourdichon
Püha perekond. Bernhard Strigel, 1505
Doni madonna. Michelangelo, 1507
Püha perekond. Albrecht Dürer, 1509
Polükroomne puuskulptuur umbes 1510. aastaist. Pariis, Musée de Cluny
Püha perekond koos püha Eliisabeti ja Ristija Johannesega / Canigiani püha perekond. Raffael, 1507
Joos van Cleve maalil on Jan van Eycki "Lucca madonnale" lisatud püha Joosep. U 1512, Metropolitani Kunstimuuseum.
Püha perekond koos Ristija Johannese perekonnaga. U 1536, Lorenzo Lotto
Püha perekond püha Annaga. El Greco, 1595