Pendle Hilli nõiaprotsessid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pendle Hilli nõidade kohtuprotsessid aastast 1612 on ühed kuulsaimad ja kõige paremini dokumenteeritud nõiaprotsessid Inglismaa ajaloos 17. sajandil. Kahtteist süüalust, kes elasid Pendle Hilli ümbruses Lancashire'is, süüdistati kümne inimese mõrvamises nõiakunsti abil. Kõigi üle, peale kahe, toimus kohtumõistmine Lancasteris assize'i-kohtus 18.–19. augustil 1612 koos Samlesbury nõidade ja teistega kohtuistungitel, mis on saanud tuntuks kui Lancashire'i nõiaprotsessid. Ühe nõia üle mõisteti kohut Yorki assize'i-kohtus 27. juulil 1612, teine suri vanglas. Üheteistkümnest kohtuprotsessil osalenud nõiast – üheksast naisest ja kahest mehest – mõisteti kümme süüdi ja hukati poomise teel; üks osutus süütuks.
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
Menetluse ametlik avaldamine kohtusekretär Thomas Pottsi teoses "The Wonderfull Discoverie of the Witches in the Countie of Lancaster" ja see, kui palju nõidu korraga poodi, teevad selle nõiaprotsessi tolle aja Inglismaa kohta ebatavaliseks. Kõigis nõiaprotsessides Inglismaal alates 15. sajandist kuni 18. sajandi alguseni hukati kokku vähem kui 500 nõida. Pendle Hilli hukatud nõiad moodustavad sellest rohkem kui kaks protsenti.
Kuus Pendle Hilli nõida olid pärit kahest perekonnast, mõlemat perekonda juhtisid kaheksakümnendates eluaastates naised: Elizabeth Southerns (Demdike), tema tütar Elizabeth Device ja tema lapselapsed James ja Alizon Divice; Anne Whittle (Chattox) ja tema tütar Anne Redferne. Teised süüdistatavad olid Jane Bulcock ja tema poeg John Bulcock, Alice Nutter, Katherine Hewitt, Alice Grey ja Jennet Preston. Nõiakunstipuhangud Pendle Hilli ümbruses võivad näidata, kui palju võidi sellega teenida. Paljud süüdistused tulid Demdike'i ja Chattoxi endi perekondadelt üksteise vastu, võib-olla sellepärast, et nad olid konkurendid.