Plantagenetide suurriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Plantagenetide suurriik (inglise keeles Angevin Empire, prantsuse keeles L'Empire Plantagenêt) oli aastatel 1154–1214 eksisteerinud poliitiline kooslus, mis koosnes Inglise kuningate valdustest. Suurriik koosnes kogu Inglismaast, poolest Prantsusmaast ning osadest Walesi ja Iirimaa piirkondadest, kuid selle mõjuvõim ulatus kogu Briti saartele. Prantsusmaa valduste omanikena olid Inglise kuningad Prantsusmaa kuningate vasallid, mitte iseseisvad valitsejad. Plantagenetide suurriigi kõrgperioodil kontrollis see Prantsusmaal Anjoud, Maine'i, Tourraine'i ja Akvitaaniat.
Suurriik sai alguse Henry II kroonimisega Inglismaa kuningaks. Plantagenetide suurriigi valitsejate ja Prantsusmaad valitsevate Kapetingide vahel toimusid pidevad konfliktid, mille järel kaotas 1214. aastal Inglise kuningas John Maata kõik oma kontinentaalvaldused, välja arvatud Akvitaania. See oli ka suurriigi faktiline lõpp. Formaalselt lõppes suurriik 1259. aastal, kui Johni järglane Henry III loobus oma nõuetest kaotatud aladele.