Jäätmed
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid[1]. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.[2]
See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit Prügi (perekonnanimi) |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Looduslikus aineringes, jäätmeprobleemi pole, sest kõik see, mis biosfääris orgaaniliste ainetena, organismidena tekib ka lagundatakse bioloogiliste lagundajate poolt. Vaid inimene oma aktiivselt keskkonda muutva tegevusega toodab jäätmeid, mis loodust saastavad ja reostavad. Inimene muudab ümbritsevat keskkonda, näiteks luues materjale, mis lagunevad looduses väga kaua. Teaduse ja tehnika revolutsioon valgustusajastul tõi kaasa tööstuse arengu ja inimpopulatsiooni pIahvatusliku suurenemise. Enne seda aega oli jäätmete probleem, looduse saastamine suhteliselt väike. Jäätmed on inimtsivilisatsiooni, selle progressi pahupool, üks globaalsetest probleemidest. Seda probleemi teadvustatakse ja püütakse leida lahendusi rahvusvahelisel tasemel kokkulepeid sõlmides. Näiteks Pariisi kliimakonverents võttis vastu otsused, mis püüavad pidurdada tööstuse poolt põhjustatud kliima soojenemist.[viide?]
Inimtegevuse jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Jäätmeid saab teatud juhtudel kasutada soojuselektrijaamade kütusena.[3]