Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 14., 15. ja 16. oktoobril ja korraldati uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks. Läbisaamiseks oli vajalik 50 protsenti ehk 381 537 poolthäält.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Põhjus: Sama sisuga artikkel on olemas (1933. aasta rahvahääletus) Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
Rahvahääletuse ajal kehtis kogu riigi maa-alal 11. augustil 1933 kehtestatud kaitseseisukord, ajalehed seisid tsensuuri all ja sõnavabadus koosolekutel oli piiratud.
Rahvahääletusel said suure ülekaalu poolthääled. Samuti oli suur rahva aktiivsus, kui juba Tallinnas käis hääletamas 78,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Artur Sirk ütles 19. novembril 1933: "Meie ei tohi mitte sattude võidujoovastusse ning kirjutada seda suurt võitu eneste arvele[1]."
Johannes Maide kirjutas: "Tõepoolest, nimetatagu meile riik maailmas, kus riigivõim neli korda järgemööda on sattunud vastollu rahva tahtega ja kus rahvas siiski pole haaranud temale kuuluva loomuliku õiguse – revolutsiooni – järele, vaid kannatlikult on käinud temale jäetud raskelt teostatavat rahvahääletuse teed[2]!"
Seoses rahvahääletusel saadud poolthäälte enamusega, astus 17. oktoober 1933 tagasi Jaan Tõnissoni neljas valitsus. Valitsuse tagasiastumise üle rõõmustasid eriti põllumehed. Avalikes kõrtsides kogunesid rahulolevad inimesed, kes laulsid isamaaliseid laule ja valitses sotside ja juutide vaenulik meeleolu. Põhiseaduse muutmise vastu oli sotsialistid. Enne rahvahääletust, olid poolthääletamise otsuse vastu võtnud 13. oktoobril Tartu üliõpilased, ja loomulikult vabadussõjalased. (Ajaleht "Kaja" 18. ja 19. oktoober 1933)