Rastafarianism
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rastafari (rastafarianism, rastafariaanlus, rasta) on Jamaical sündinud usulis-ühiskondlik liikumine, mille keskmes on Etioopia keisri Haile Selassie I (1892–1975) austamine jumala ja messiana, mustanahaliste orjastamiseelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale.
Rastafari nimetus tuleneb Haile Selassie I kroonimiseelsest nimest ras Tafari Makonnen (ras on amharakeelne kõrgema seisuse tiitel).
Rastafarit on nimetatud pseudo- ja kvaasikristluseks. See on vähese organiseeritusega, tugevate müstitsismi sugemetega vaimne liikumine, mis toetub vabalt tõlgendatud lõikudele Piiblist (eeskätt Vanast Testamendist ning Johannese Ilmutusraamatust); seoseid on ka judaismi ning (eriti varasemal perioodil) afrokariibi loodususundiga. Rastafaris pole välja arenenud dogmaatikat, formaalse õpetuse asemel väärtustatakse isiklikku usulist kogemust ja karismat (art). Mõned rastafarid rõhutavad oma usu seost Etioopia õigeusuga, teised klassifitseerivad seda protestantliku või judaistliku sektina.
Rastafari liikumine ei ole olulisel määral poliitikas osalenud. Rastade sõnul on nad üle kõikvõimalikest ismidest, sealhulgas kommunismist ja kapitalismist. Varasematel kümnenditel keeldusid rastad põhimõtteliselt ka valima minemast.